Määravaks saab kontakt reaalsusega

Margus Alviste
Margus Alviste

Margus Alviste kinnitab, et on olemas universaalsed printsiibid, mille rakendamine toob edu igas eluvaldkonnas. Meeskonnatöö ja juhtimise konsultandina teab ta, et hea on neis organisatsioonides, kus toimib reaalne konkurents.

Margus Alviste on koolitusmaastikul tegutsenud üle 20 aasta. Marguse kogemuste pagas on lai, ta on töötanud välja uusi õpimetoodikaid, osalenud eksperdina kümnete strateegiate loomises ja kavandanud nende elluviimist.

Tema populaarsed koolitused on keskendunud strateegilisele ja üldjuhtimisele, turundusele, müügile, koostööle ning enesejuhtimise temaatikale. Margus Alviste koolitustel on kokku osalenud enam kui 70 000 inimest kõikidest sektoritest. Treeneri ja konsultandina on tema huvi paelunud teemad, mis on seotud inimeste ja süsteemide omavahelise toimimisega.

Intervjuuks näpistab ta aega ühelt sügiseselt õhtupoolikult, mil tema osalusel on just lõppenud ühe organisatsiooni juhtorganite strateegilise raamistiku loomine. Vajalike strateegiate ja plaanide kõrval rõhutab Margus, et eelistab alati läheneda inimesele kui tervikule ning selles kontekstis kiidab ta kahte enda jaoks olulist valdkonda - juhtimist ja sõjalist käsitsivõitlust, kus mõlemal juhul tegeletakse tema sõnul inimese kui tervikuga.

Oled Äripäeva Akadeemia üks säravamatest koolitajatest, Sinu koolitustel on pea eranditult hea tagasiside, osalejad on rahul. Kuidas oled selle saavutad ja mis on ühe hea koolituse saladused?

Esiteks on siin taga ehk see, et ma ei vahenda mitte raamatutarkusi, vaid püüan koolitustel jagada isiklikke kogemusi erinevatest valdkondadest rääkides oma kogemuste pinnalt. Mul on kirju taust – olen kogu elu töötanud muusikuna, helirežissöörina, produtsendina, salvestades ka teisi artiste.

Samas on mind ka huvitanud sõjaline käsitsivõitlus. Militarism on põnev seetõttu, et sõjaväes saavad kokku väga erineva taustaga inimesed. Lühikese aja jooksul, sõduri baaskursuse vältel tuleb neist vormida üksus, mis suudab koos kollektiivina toimida, meeskonnana tööd teha. See tähendab, et tuleb tööd teha isiksustega – tuua mõne ego allapoole, teist suunata vajalikus võtmes jne.

Töötan pidevalt.....(otsib õiget sõna).....talentidega, keda mõnikord on raske juhtida. Seeläbi on mul piisavalt praktilisi reaalseid näiteid elust, mida saan koolitustel nimesid nimetamata välja tuua.

Sääraste, näiliselt erinevate valdkondade vaatenurki kokku liites ja metoodikuna neid käsitledes olen ehk suuteline pakendama asju, mida vast kõik koolitajad säärases mahus ei tee.

Kuna viid läbi meeskonnatöö ja juhtimiskoolitusi, oled väga õige inimene, kelle käest uurida, kuidas liita Sinu poolt juba mainitud talente ja tugevaid isiksusi üheks meeskonnaks, panna nad ühe eesmärgi suunas tööle?

Eks see ongi ju võtmeküsimus tegelikult iga meeskonna juures. Tegijaks on siin meeskonna looja, juht, liider. Esiteks peab tal olema piisav autoriteet teiste silmis, mis võib põhineda nii erialastel oskustel kui ka juhtimiskogemusel.

Aga sellest kõigest ei piisa kui inimesel puudub enesekindlus. Häid meeskondi suudavad luua ja koos hoida inimesed, kes on sisemiselt enesekindlad, kelle isiksuse kese asub neis endis, mitte ei tulene kusagilt väljastpoolt sotsiaalsest või majanduslikust positsioonist.

Kuidas jõudsid oma värvikal eluteel koolitusteni, mäletad Sa oma esimest koolitust?

Selle eellugu on Eesti taasiseseisvumisega tekkinud uus majanduskord, mil tegevjuhina ehitasin üles Eesti ühe kuulsaima pubi (tuntud iiri pubi Hell Hunt Tallinnas - toim.) ning peale seda asusin tööle tollases Eesti Telefonis info- ja reklaamiala juhatajana. See oli huvitav aeg, mil Eesti Telefon hakkas telefonikõnede eest esmakordselt raha küsima ning minu tööülesannete hulka kuulus ka terava sõimu ja kriitika talumine ja sellele vastamine. Miks teenuse eest, mis alati on olnud tasuta, peab nüüd maksma?

Sel ajal sai hakatud käima ka täiendõppekursustel ja huvitav oli see, et neis räägitu püsis mul üsna hästi meeles. Teinekord aitasin kolleegidel seal kõneldut meelde tuletada. Sealt oli juba lihtne jõuda mõtteni, et kui ma seda juba siin räägin, siis miks mitte seda ka seda professionaalses mõttes teha.

Peale Eesti Telefoni asusin konsultatsioone osutama turunduskommunikatsiooni ja reklaami valdkonnas ning siis küsis juba nii mõnigi klient konkreetselt, et aita palun läbi viia koolitus, kuidas koostada turundusplaani või kuidas üles ehitada reklaamikampaaniat. 1995. aasta septembris tegin oma esimese koolituse turundusplaani koostamise kohta, peale seda tuli orgaaniliselt üsna kohe juurde juhtimisteema. Koolituste osakaal suurenes ja 1990ndate lõpus sai koolitamisest juba mu põhitegevus. 

Mainisid, et kasutad koolituste programmide koostamisel kogemusi erinevatest eluvaldkondadest, aga mis on need peamised materjalid, raamatud, mida oled siinkohal  kasutanud? Mida soovitad teistel lugeda?

Tuleb tunnistada, et ega ma enam palju ei loe. (Veidi ettevaatlikult.) Raamatupoodides muidugi üritan käia regulaarselt ja sirvida, et näha kas on mingeid põnevaid käsitlusi protsesside ja inimeste juhtimisest, mida ma ei ole veel varem kohanud. Pean tunnistama, et kokkupuude reaalse eluga annab palju rohkem inspiratsiooni uute metoodikate ja printsiipide väljatöötamiseks.

Kas usud, et on olemas mingit sorti universaalsed printsiibid, mida annab üle kanda igasse eluvaldkonda? Ja mis võiks olla säärast juhtimise ja organisatsioonidega seotut, mis töötab?

Absoluutselt, säärased printsiibid on olemas. (Märgatavalt elavnedes.) Tegelikult samad asjad, mis töötavad muusikas, sotsiaalsetes suhetes, protsesside ja organisatsioonide disainimisel ja nii edasi, töötavad ka kus iganes mujal.

Juhtimise osas on neid printsiipe ka üsna palju ja mõned kõlavad isegi veidi, kuidas öelda, õudselt. Näiteks koolitustel rõhutan - ära ülehinda inimesi! Alati lisan sinna ka juurde, et ära mõistagi ka alahinda inimesi. Töötades nende kahe printsiibi mõistliku tasakaalu tingimustes, oled sa enam-vähem reaalsusega kontaktis. Mida see tähendab? Tihti ootame inimestelt asju, milleks nad ei ole suutelised, milleks neil pole piisavalt ettevalmistust, kogemusi või võimekust. Ja seejärel pahandame, kui nad ei tule sellega toime.

Üks printsiip, mille sõnastas pikaaegne liiklusekspert Harry Taidre liikluse kohta, sobib väga hästi ka juhtimisse - näe ise ja ole nähtav!

Olen erinevatel eluperioodidel õppinud tundma ka idamaiste (võitlus)kunstide filosoofiat. Karates on teiste seas kaks lihtsat printsiipi. Esimene on tsuki no kokoro, „mõistus nagu kuu”. See tähendab, et võitluslikus situatsioonis ei tohi sa keskenduda vaid vastase ühele (keha)osale, näiteks vaid käele või jalale, vaid pead nagu kuu valgustama kiirtega kõike ühtlaselt, tähelepanu jagama võrdselt laiali.

Teine on mitsu no kokoro, ehk „mõistus nagu vesi”. Sellega mõeldakse, et isegi kui vesi tundub tormi korral ebakindel, valitseb põhjas alati rahu. Ka juhina tegutsedes ei tohi sattuda emotsioonide meelevalda. Emotsioonid on vältimatud, aga küsimus on kas inimene juhib emotsioone või emotsioonid juhivad inimest.

Milline ettevõte Eestis on jäänud Sulle silma, kus organisatsioon on hästi juhitud ja meeskond töötab tulemuslikult?

Igast organisatsioonist on võimalik midagi õppida, tegelikult igalt inimeselt. Ideaali kahjuks pole, aga nimesid nimetamata, mul on tõesti koolitustel osalenud gruppe, mis on teinud kadedaks. Olen näinud organisatsioone, mille koostöötamise võime on fantastiline. Ka neil tuleb vahel ette konflikte ja nügimist, aga nad tihti ise ei näe kõrvalt kuivõrd huvitav ja motiveeriv on nendega koostöö.

Kas koolitaja peaks rohkem kohanema grupiga või pigem kohanduma gruppi ning kuidas Sina seda teed?

Kuidas vaja on, aga ka kuidas välja tuleb. (Naerab.) Alati on tegelikult iga grupp konkreetsete inimeste suhete unikaalne kogum, mis selles ruumis kokku saab. Mis mind eriti inspireerib, on see kui on inimesi, kellel on reaalne probleem, selged küsimused. Siis tunnen koolitajana, et saan reaalset väärtust luua.

Milles säärased reaalsed probleemid võivad seisneda, saad ehk tuua mõne näite?

Tüüpilised probleemid on seotud grupivaheliste suhetega. Kui meeskond edukalt koos töötab, käivitub grupi enesesäilitamise protsess, tavaliselt selle kaudu, et ühtekuuluvust hakatakse võimendama ja seda tehakse tihti teistele vastandumise kaudu. Ja see vaenlase kuvand leitakse tavaliselt lähedalt, üle ukse. Nii tekivadki klassikalised vastasseisud organisatsioonides – tootmine versus müük, juhtkond versus töötajad, Tallinn versus Tartu jne.

Väga tihti ma aitan lihtsalt seda suunata, teadvustades, millised alateadlikud protsessid neid liikumisi käivitavad. See ongi ühe hea juhi oskus - suuta vastandamise kaudu tekitada grupisisest koostööd.

Tihti tekitab see hoopis paksu verd ja sünnitab negatiivseid emotsioone, mis hakkavad kokkuvõttes töö tegemist ja hea tulemuse saavutamist hoopis pärssima.

Küsimus on lihtsalt käitumiskultuuris ja kuidas neid asju nimetatakse. Kas konkurente märgistatakse kuidagi agressiivselt või lihtsalt sportlikus, heatahtlikus võtmes. Kindel on see, et hea on nendes organisatsioonides, kus toimib reaalne konkurents.

Olen isegi soovitanud kahe omavahel konkureeriva ettevõtte juhtidel teadlikult hakata mingeid näitajaid omavahel vahetama, mis tekitab suurema konkurentsiolukorra ja millest kokkuvõttes mõlemad osapooled võidavad.

Seda on keeruline rakendada avalikus sektoris, kus otsest konkurendifiguuri ei saa poliitiliselt korrektseks jäädes kuidagi sõnastada. (Naljatlevalt.) On see teine riigiasutus, rahvas? Seal oleme võrdlusbaasiks leidnud mingi teise riigi vastava organisatsiooni või ametkonna, aga mõnikord sõnastanud ka ideaali.

Kuidas iseloomustaksid erineva taustaga koolitusgruppe? Kas Sulle koolitajana mõjuvad tavaliselt inspireerivamana pigem avalikust- või erasektorist, pigem spetsialistide või juhtide seast moodustatud grupid?

Hea on töötada inimestega, kes on kokku puutunud kriisiga ja kel on olnud tõsine soov seda lahendada. Suur hulk inimesi vaatleb maailma läbi koolihariduse või muu kogemuse kaudu omandatud prisma ja ei usalda enam oma meeleelundeid. Kriis muudab inimese reaalsuse suhtes vastuvõtlikumaks.

Keeruline on selliste gruppidega, kelle kogu maailmapilt piirdubki taoliste valmis kontseptsioonidega, kes ei näe neist kaugemale. Seetõttu soovitan tihti juhtidel ja spetsialistidel lisaks tööalasele karjäärile hobi või huviala kaudu süveneda hoopis teise valdkonda. See võimaldab taustsüsteemi muuta, tekib objektiivne pilk ja saab palju teistlaadi näiteid.

Mõnikord juhtub ka, et koolitaja ostetakse sisse kui kõrgesti tasustatud meelelahutaja. Mina oma koolitustegevuses meelelahutaja ambitsioone kindlasti ei oma, need soovid saan realiseeritud mujal, oma tegevuses muusikuna jne.

Muusikat oled teinud juba koolipoisi põlvest alates. Palun iseloomusta veidi oma muusikuteed ja mida see Sulle pakub, miks muusikaga tegeled? Tean, et lähiajal on ilmumas Su sooloplaat – räägi palun veidi ka sellest.

Kooliajal mängisin ansamblis Vanemõde, hiljem lõime bändi Just Knud Qvigstad, mis tegutses aktiivselt üheksakümnendate alguses.

Vahepeal oli pikk periood, mil ma muusikaga ei tegelenud, ent kui üheksakümnendatel ja sajandivahetuse paiku pingutasin tööga üle ja sain rinnalihasepõletiku, mis ilmutas end esimese hooga nagu infarkt, hirmutas see hetkeks tõsiselt ära. Mõtlesin, et kui mul oleks vaid kaks nädalat aega elada, siis millega ma tegeleksin? Sain aru, et selleks oleks muusika.

Nüüd olen jõudnud oma muusikalisel teel nii kaugele, et on ilmumas mu esimene sooloplaat, millel aastakümnete jooksul sündinud lood, mõned neist olnud ka mõne teise ansambli repertuaaris.

Plaadil teevad kaasa andekad muusikud üle maailma, Eestist omapärane ja andekas jazzlaulja Inga Kaare ja trummar Indrek Tetsmann. Ise mängin basskitarri ja tegelen salvestamise ja masterdamisega. Plaadil kõlab muusika jazz-funk stiilis, taoline muusika on mulle südamelähedane.

Kuidas hoidud läbipõlemise ja liigse stressi eest? Mida soovitaksid stressi ja ülemääraste tööpindete vastu teistele?

Käsitsivõtlusega tegelemine annab tööd kehale. Sealt leian ka tehnikaid ja metoodikaid, kuidas kiiresti taastuda, lõdvestuda jne.

Helimaailm pakub jällegi emotsioolset rahuldust, koolitustega tegelemine annab samas  intellektuaalset pinget. Ja nii see tervik kokku saab.

Nagu võitluskunstides õpetatakse - psüühika ülekoormust on võimalik kompenseerida läbi füüsilise koormuse. Samas mõne lihasgrupi ülekoormust on võimalik jällegi teise lihasgrupi toonusesse viimisega kompenseerida. See vahelduse printsiip töötab ka laiemalt stressi ja väsimuse vastu.

Suure väsimuse korral tuleb muidugi lihtsalt puhata. Näiteks väga kurnatud olekus  ma ei puutu ka pilli, kurnatud seisund kandub üle muusikasse ja see enam ei suuda lõõgastust pakkuda.

Artikkel ilmus Äripäeva teemaveebris konverentsid.ee.

Osale arutelus

  • Lauri Leet, kaasautor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

EasySnap otsib Skandinaavia suuna MÜÜGIJUHTI

Easysnap Co-Packing Northern Europe OÜ

17. detsember 2017

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Teabevara