Konkureerida või teha koostööd?

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja, Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht Toomas Tamsar.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja, Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht...

2017. aasta mais toimuva Pärnu Juhtimiskonverentsi pealkiri on “Koostöö ja konkurents”, teemaveeb www.konverentsid.ee uuris programmijuht Toomas Tamsarilt, mida ta selle all mõtleb ning miks see teema just praegu oluline on.

Kas me peaks konkureerimise asemel koostööd tegema, nagu pealkiri justkui viitaks?

Mitte päris nii, küsimus ei ole “asemel”. Evolutsioonis on konkurentsil olnud tohutu suur osa, määrav osa. Ja konkureerime me ka edasi. Samas on konkurentsivõime üks olulisimaid osasid luua seoseid ja teha koostööd.

Süsinik on keemiline element, mis moodustab enim ühendeid. Süsinik on elusorganismide alus. Põhjuseks on see, et tema neli elektroni suudavad moodustada kovalentseid sidemeid, millised on kõige stabiilsemad.

Inimene, homo sapiens on jõudnud liikidest kõrgeimale arengutasemele suuresti tänu keelele ja kommunikatsioonivõimele, mis on võimaldanud teistest liikidest märksa enam luua sidemeid ja teha koostööd. Me kipume seda unustama, keskendudes vaid konkurentsile. Seega koostöövõime on väga selge konkurentsieelis.

Evolutsioonibioloogid Christoph Adami ja Arend Hintze on huvitaval kombel tõestanud mänguteooria abil, et evolutsioon karistab isekaid. Lühiajaliselt ja teatud kindlate oponentide vastu võib isekas edu saavutada, aga evolutsiooniliselt pole isekus jätkusuutlik.

Empiiriliselt on ka märgatud, et väga suure egoga karismaatilised liidrid on küll märgatavad, aga mitte kõige tõhusamad. Üha enam kõneldakse ka liidrite puhul alandlikkusest ja muidugi siis ka koostöökompetentsidest.

Mida siis on vaja koostööks? Sealjuures mitte püüdes konkurentsi kõrvale jätta ega unustada.

Usun, et eelkõige selgeid eesmärke, mille nimel koos pingutada. Minu arvates sai eelmisele koalitsioonile saatuslikuks, et tegelikud suured eesmärgid jäid kokku leppimata. Oli palju pisikesi eesmärke ja igaühel oma, millede nimel siis kompromisse tehti. See ei tööta. Nii ei sünni koostööd. Kokku tuleb leppida päris suured eesmärgid ja teised otsused neile allutada. Ja need eesmärgid peavad olema kõigi jaoks omaks võetud.

Muide, ma ei näe, et praegune koalitsioon kuidagi teistmoodi käituks. Taas on igaühel omad eesmärgikobarad, mida on püütud puslemängu kombel kokku sobitada. Mõned kohad hästi ei sobi, aga jõuga saab ikka papitükid kokku pressida. Sõnades on eesmärke justkui sõnastatud, aga juba algusest peale on näha, et järgnevad otsused ei toeta neid väljakuulutatud eesmärke.

Kui juba poliitikast rääkida, siis usun, et sellesse pilti mahub hästi ka Reformierakonnale kambaka tegemine. Hoolimata sellest, et Reformierakonnal on enim toetust ja enim väga võimekaid inimesi, said nad nahutada. Isekus saab karistatud. Õnneks on sellest lihtne õppida, kui on tahtmist.

Vaatame ettevõtjaid. Mina oma igapäevatöös Tööandjate Keskliidus näen seda, kuidas osad ettevõtjad teevad koostööd ja paljud mitte. Ja üsna julgelt kinnitan, et edukaid iseloomustab keskmisest suurem koostöövalmidus. Samas – tööstuste haruliidud on need kohad, kus ettevõtjad peaksid ajama ühist asja, aga ajavad liiga vähe. Ja kui palju kohtame me arusaama “aga mis ma sellest saan?”. Koostööorganisatsioonis tuleks ehk küsida: “Kuidas me koos mõne asja paremaks teha saame?”. Nii on paljud liidud üsna üksi.

Meie ettevõtete teadus-arendustegevuste kulud on ühed Euroopa madalaimad. Nii ettevõtetel kui ülikoolidel on koostöö soov olemas ja siis vaadatakse üksteisele otsa... 

Juhtimiskootsina – see on coach’i eestikeelne vaste, eks – näen, kuidas keerulises olukorras pöördub esimesena näpp näitama kellegi teise suunas. Koostöö algab alati iseenesest. Enese soovist ja pingutusest. Ja üldjuhul tasub see pingutus end kuhjaga ära.

Räägime natuke Pärnu Juhtimiskonverentsi kavast konkreetsemalt. Keda oled palunud koostööst ja konkurentsist rääkima ja mis nurga alt?

Kõige kuulsam esineja on küllap Suurbritannia “paha poiss” Sir Nigel Farage, endine Suurbritannia iseseisvuspartei juht, mees, kes viis Suurbritannia rahva hääletama Euroopa Liidust välja astumise poolt. Meile ei meeldi see, mida ta tegi, ega see, kuidas ta seda tegi. Aga õppida on sellest hääletusest kindlasti palju.

Kristjan Järvi, Eesti noorema põlve koloriitsemaid dirigente, räägib sellest, millega meist paljud igapäevaselt kokku puutuvad – kuidas saada tipptalendid ühe tiimina tööle?

Noorema põlvkonna juhte esindab Kristel Kruustük, Testlio juht ja asutaja. Testlio on Eesti üks silmapaistvamaid idufirmasid, kes on kaasanud 8 miljonit dollarit Silicon Valley riskiinvestoritelt ning aitab maailma suurimate firmade mobiiliäppe testida. Kristel usub, et nende edu valemiks on meeskonna hea omavaheline koostöö.

Sir John Elvidge, endine Šotimaa riigisekretär, pööras Šotimaa valitsuse suuresti pea peale, pannes nad ühise eesmärgi nimel tegutsema. Kas Eestis on samuti käes aeg kaotada ministeeriumid?

Nick Goodwyn on 32 aasta pikkuse karjääriga endine sõjaväepiloot ja instruktor, kes seob oma maksimaalse soorituse saavutamise kogemuse lennunduses ärimaailmaga.

Nagu ikka, on palju toredaid esinejaid veel. Mitmeid väljastpoolt Eestit, aga Pärnu Juhtimiskonverentsi fookuses on ikka eelkõige meie oma Eesti jaoks olulised juhtimisteemad.

 

Pärnu Juhtimiskonverents 2017 "Koostöö ja konkurents" toimub 18.-19. mail 2017 Pärnu Kontserdimajas. Rohkem saad kava kohta lugeda SIIT. Kiiremad 130 osalejat saavad registreerida soodushinnaga 699€+km - registreerida saab SIIN.

Osale arutelus

  • Jana Jukina, Pärnu Konverentside juht

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

M-Partner HR otsib VÄRBAMISTEENUSTE MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

06. august 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud