Telefonimüüki ootab lõpp?

Telefonimüük.
Telefonimüük.

Euroopa Liidu andmekaitsereform muudab otseturunduskõnede suhtes kehtivaid reegleid, kirjutab Äripäevas advokaadibüroo Jesse & Kalaus partner ja vandeadvokaat Mari Matjus.

Kehtiv isikuandmete kaitse seadus eeldab, et kui inimest midagi seoses tema kontaktandmete kasutamisega häirib, on ta ise probleemi lahendamisel aktiivne. Kui inimene saab müügikõne, on tal õigus küsida, kust tema kontaktandmed pärinevad. Samuti on inimesel õigus keelata enda andmete edasine kasutamine otseturunduseks. Kui inimene oma õigusi ei tea, on tal võimalus soovimatuid müügikõnesid vältida üksnes kõne katkestades või tundmatu numbriga kõnede vastuvõtmisest loobudes.

Uus Euroopa Liidu andmekaitse määrus võtab eelduseks, et inimene ei ole oma õigustega kursis ning on õiguste kasutamises passiivne. Seetõttu kehtestab uus määrus ettevõtetele omaalgatusliku teavitamiskohustuse. Ettevõte, mis kogub ja kasutab isikuandmeid, näiteks kontaktandmeid, peab teavitama inimest tema andmete töötlemisest.

Andmete töötlemisel otseturunduse eesmärkidel saab eristada kahte stsenaariumi. Esiteks võib inimene ise anda oma andmed ettevõttele koos selge või varjatud nõusolekuga andmete töötlemiseks. Teiseks võivad andmed pärineda kelleltki teiselt. Näiteks on telefoninumbrit jaganud sõber või mõni ettevõte, kellele inimene oma kontaktandmed andis.

Määrusest tulenevad olulised muutused olukorraks, kus andmed ei pärine inimeselt endalt. Sellisel juhul peab ettevõte ise olema aktiivne ning leidma viisi inimese teavitamiseks andmete töötlemisest. Teavitamine peab toimuma ühe kuu jooksul andmete saamisest või hiljemalt esmakordsel inimesega kontakteerumisel.

Müügikõne algab õiguste ettelugemisega

Teavitamiskohustuse järgi peab ettevõte teatama inimesele oma nime, inimese andmete kasutamise viisid ning inimese õigused. See tähendab, et enne kui jõutakse pakkumise tegemiseni, tuleb inimest teavitada õigusest keelduda otseturundusest. Alternatiivselt võib inimest teavitada enne esimest telefonikõnet või märkida teavitamiseks vajalikud andmed sellesse nõusolekusse, millega inimene oma andmed esimesele ettevõttele edastas. Viimane on võimalik üksnes siis, kui inimese andmeid on edastanud üks ettevõte teisele.

Et inimese antud nõusolek tema andmete töötlemiseks kehtiks, peab see olema antud vabatahtlikult. Määruse järgi ei ole nõusolek vabatahtlik, kui lepingu sõlmimiseks peab nõustuma töötlemisega, mis ei ole vajalik lepingu täitmiseks. Lisaks peab andmete töötlemis nõusolek olema antud muudest nõusolekutest selgelt eristatavana. See tähendab, et inimesel peab olema võimalik keelduda andmete edastamisest kolmandatele isikutele, kui see ei ole ettevõttega sõlmitud lepingu jaoks vajalik.

Reeglina toimub nõusoleku andmine linnukese märkimisega kasti. Kui inimesed tihti ei loe, millega nad nõustuvad, siis eraldi kastike, kuhu tuleb panna linnuke, tõmbab kindlasti rohkem tähelepanu. See aga tähendab, et rohkem inimesi võib keelduda oma kontaktandmete edastamisest otseturundajatele.

Uus andmekaitse määrus jõustub 2018. aasta kevadel. Telefonimüügiga tegelevatel ettevõtetel on üle aasta, et viia oma tegevus kooskõlla uute nõudmistega. Kuniks määrus ei ole jõustunud, on inimestel üksnes võimalus olla soovimatute telefonimüügikõnede suhtes ise aktiivne ning keelata oma andmete edasine töötlemine.

Osale arutelus

  • Mari Matjus, vandeadvokaat

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

LA MUU otsib MÜÜGIDIREKTORIT

La Muu OÜ

30. september 2018

Teabevara