Andres Liinat: tulemusjuhtimine ei ole käskude ja keeldude maailm

Andres Liinat.
Andres Liinat.

Mitmekülgsete kogemustega tippjuht ja korvpallisõber Andres Liinat esineb Pärnu Juhtimiskonverentsil teemaga “Konkureerides meeskonnaks”.

Oma ettekandes lahkab Andres Liinat koostöö ja konkureerimise vahekorda edukates meeskondades ning küsib, kas konkureerimine ja koostöö on samal teljel mõõdetavad. Ta usub, et konkureerimise saab pöörata nii üksikisiku arenguks kui ka organisatsiooni või riigi eduks. Selleks on vaja kokku leppida ühises eesmärgis ning ühistes väärtuspõhimõtetes.

Bestsales toob intervjuust teemaveebile konverentsid.ee välja mõned juhtimisteemalised lõigud.

Märkisite Tartu Ülikooli kantsleri ametikohalt lahkudes muu hulgas, et “eneseanalüüs andis negatiivseid märke”. Kas pidasite silmas mõnda spetsiifilisemat eneseanalüüsi meetodit või võtet?

Ei midagi üleliia keerulist, lihtsalt tunnetuslikult, et sa ei lähe hea tujuga tööle. Skaalat ei ole, see on enesetunde küsimus. Rahulolu on madal, sama ajal tean, et valik on minu enda kätes. Samal ajal vastutus ja kohusetunne hoiavad jällegi tagasi ja kui mingil hetkel üks tunne hakkab ülekaalu saavutama, siis toimuvad ka muutused.

Väga oluliseks tuleb pidada tagasisidet. Ma ei saa öelda, et ma ülikoolis töötades sain süsteemset ja sisulist tagasisidet, kas teen head tööd või mitte. Meediakajastust ei saa pidada tagasisideks. Paljude juhtimisotsuste mõju ei saa hinnata homses ajalehes. Ülikool on väga heterogeenne organisatsioon ja alati leidub sihtrühm, kellele üks või teine valik ei meeldi.

Tagasiside on väga oluline, see on küll triviaalne mõte, aga siin on meeletu arenguruum Eestis nii juhtidel kui organisatsioonidel.

Eks siin on jällegi oluline tasakaal kiitvate hinnangute ja kriitika vahel. Mõlemat on vaja. Mõned koolkonnad ütlevad, et negatiivset tagasisidet ei tohi anda, ma ei usu sellesse. Negatiivset tagasisidet tuleb anda oskuslikult, professionaalselt ja argumenteeritult. See arendab.

Kuidas see täpsemalt peaks välja nägema, mis on need säärase oskusliku negatiivse kriitika märksõnad, et seeläbi ei väheneks kriitikat saanud töötajal tööind ja tahtmine panustada?

Tõenduspõhine, mõõdetav ja süsteemne. Organisatsioonides, kus olen töötanud, olen seisnud selle eest, et töö tulemused oleksid paremini mõõdetavad. Sellele eelneb muidugi, et eesmärgid on õigesti püstitatud, selged, realistlikud. Ülikooli näitena – kui eesmärk on nii üldine nagu “ühiskonna teenimine”, siis kõik tegevused või tegematajätmised võib kirjutada selle alla. Ei saa anda ei negatiivset ega toetavat tagasisidet.

Tuleme tagasi jälle selle vajaliku vabaduse juurde. Tulemuspõhisus seda samas justkui kõvasti vähendaks?

Ei, tulemusjuhtimine ei ole käskude ja keeldude maailm. Ka eesmärgi püstitamine ja vajalike tegevuste valik peab jätma valikuvõimalusi. Üldiselt töötajad teavad üsna hästi, mida organisatsioon ja nad ise peavad tegema. Neid tuleb usaldada, julgustada, et nad oma eesmärke ise püstitaksid. Juhi ülesanne on suunata ja aidata eesmärgid ja inimesed koos tööle nagu kella hammasrattad.

Tulemusjuhtimine ei tähenda mingil juhul autoritaarset käskimist. Olen praktiseerinud seda, et meeskonnaliikmed tulevad välja omapoolsete eesmärkidega, mida olen ainult korrigeerinud, mitte jõuliselt ümber teinud ning seejärel pannud erinevad liinid kokku “klikkima”.

Artiklit saab lugeda SIIN, Andres Liinatit saab pikemalt kuulata 18.-19. mail toimuval Pärnu Juhtimiskonverentsil "Koostöö ja konkurents", kus ta esineb teemaga "Konkureerides meeskonnaks". Vaata lähemalt ja registreeru SIIN.

Osale arutelus

  • Bestsales

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Tule ja ole TNT MÜÜGIHÄÄL

Manpower OÜ

22. november 2018

Teabevara