Juht peab oskama ka finantsjuht olla

Toomas Truuverk
Toomas Truuverk

Äripäeva finantsdirektor Toomas Truuverk annab uues finantsuudiste veebis ülevaate oskustest, mis juhil võiksid finantsvaldkonnast olemas olla.

Finantsjuhtimine ei ole tuumateadus. Finantsjuhtimine on talupojamõistus, kuidas ettevõtet finantsiliselt targalt juhtida. Juht ei tohiks finantsjuhtimist ja raamatupidamist karta.

„Finantsteadmiste kool juhtidele“ koolituse mõte on aidata juhtidel finantskartustest üle saada. Pärast koolitust tunnevad juhid, et nad saavad asjadest aru. Nad teavad, miks finantsjuhtimine on olemas ja miks raamatupidamist tehakse.

Küsisime kord ühelt Rootsi juhtimiskoolitajalt, kes oli tuttav ka Ida-Euroopa juhtidega, et kuidas nad võrreldes Rootsi juhtidega tunduvad. Ta mõtles natuke ja ütles, et juhid on ju ikka juhid, aga üks eripära on – kui lähed Rootsis väikese, keskmise või suure ettevõtte juhi juurde ja küsid, mis su eelmise kuu kasum või käive oli ja palju laos kaupa on, siis ta ütleb konkreetse numbri. Aga kui lähed Ida-Euroopas või Eestis juhi juurde, siis tihtipeale vastatakse, et ma pean minema raamatupidaja käest küsima.

Niimoodi ei saa firmat juhtida. Juht peab teadma, palju oli eelmise kuu käive, kust see tekkis, kui palju laos kaupa on jne. Hirmust finantsasjade ees tuleb üle saada ja oma ettevõtte finantsseisust elementaarsel tasemel aru saada.

Milline peaks olema hea juhi roll ettevõttes?

Juhil võib olla strateegiline või taktikaline eesmärk, lühiajaline või pikaajaline eesmärk, järgmiseks nädalaks või järgmiseks kuuks eesmärk, kuid on üks peamine ülesanne. Kui ettevõtte omanik võtab tööle inimese, kes hakkab ettevõtet juhtima, siis selle omanikupoolne kõige tähtsam ülesanne ettevõtte juhile on kasvatada ettevõtte väärtust. Ettevõte peab olema igal järgmisel päeval rohkem väärt, kui ta oli mõnel eelmisel päeval. Küsimus on, kas Eesti juhid oskavad väärtuspõhiselt mõelda?

Finantsteadmiste kool juhtidele toetab väärtuspõhise juhtimise mõtet ja ideoloogiat. Iseenesest tundub see lihtne: kui teenid rohkem kasumit, siis ettevõtte väärtus üha kasvab. Tegelikkuses on veel mitmeid detaile millega arvestada.

Arusaamine väärtuspõhisest juhtimisest ja sellest, milline otsus tõstab ja milline otsus ei tõsta ettevõtte väärtust, oskus aru saada, millest väärtus tekib ja millest ei teki ja oskus vajadusel ka ettevõtte väärtust arvutada võiks olla iga juhi tööriistakastis. Kuidas väärtus tekib ja kuidas väärtuse tekkimist mõjutada, on finantsjuhtimise üks põhiteemasid.

Miks ikkagi mõned ettevõtted pankrotti lähevad?

Ettevõte ei lähe pankrotti siis, kui ta on kahjumis. Ettevõte läheb pankrotti, kui kassast raha otsa saab. Finantsjuhtimise üks põhitegevusi on tagada, et kassas oleks raha olemas. On mitmeid võimalusi, kuidas saab raha hulka kassas mõjutada.

Näiteks laenu võtmine. Ettevõtte finantsjuht oskab laenu küsida, arvutada ja äriplaani koostada. Need teadmised ei jookse mööda külgi maha ka ettevõtte juhtidel.

Või kui tihti mõtleb ettevõtte juht sellele, kuidas teadlikult tarnijatelt pikemaid maksetähtaegu saada ja klientidele lühemaid tähtaegu anda. Kas ettevõtte juht mõtleb selle peale, et valmistoodangu või tooraine all on suur hulk raha kinni? Kuupäevade ja laovarudega mängides on kassasse võimalik märkimisväärselt rohkem raha tekitada.

Koolitus annab hea ülevaate täiendavatest võimalustest, kuidas kassasse raha juurde tekitada. Piisab kui ettevõtte bilanss paremini korras hoida.

Artikkel ilmus SIIN:

Osale arutelus

  • Finantsuudised.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

HARJU ELEKTER otsib MÜÜGIJUHTI

Harju Elekter AS

08. juuni 2018

Teabevara