Coop panga juht: lennukitelt me laenuraha külvama ei hakka

Coop panga juhi Margus Rinki sõnul vaadatakse laenuotsuste tegemisel ka kliendi varasemat ostukäitumist.|
Coop panga juhi Margus Rinki sõnul vaadatakse laenuotsuste tegemisel ka kliendi ...

Coop panga juht ja Müügikonverentsil esinev Margus Rink tunnistas Äripäevale, et pangal pole kavas uusi töökohti maakohtadesse juurde luua, küll aga saab nende teenuste paketiga teenida müügikomisjoni.

Eesti idulegend Transferwise ütleb, et pangad on olemuselt iganenud. Kuidas teie asja näete?

Transferwise peabki sellist juttu rääkima, et oma nišis klientidele silma jääda. Laiemalt ei konkureeri Transferwise pankadega ja ilmselt ei hakka seda ka tegema. Töötasin panganduses ka aastatel 1996–2008, mil pangad olid tehnoloogilises arengus teerajajad. On fakt, et viimasel kümnendil pole nii suurt revolutsiooni enam toimunud, aga eks iga areng olegi tsükliline.

Indrek Neivelt on öelnud, et Eesti pangad on innovatiivsusega läänest ja isegi Venemaast maha jäänud, tuues näiteks viipemaksed. Mis uuendused teil plaanis on?

Coop pank ei tule turule pakkuma tehnoloogilist revolutsiooni. Meie innovatiivsus seisneb uudses strateegias – integreerime panganduse jaekaubandusega. Teeme Coop panga teenused klientidele kättesaadavaks lisaks meie oma kontoritele veel enam kui 350 Coopi kaupluses. Oleme ka tehnoloogilistele uuendustele avatud, aga kavatseme järgida klientide ootusi ja pakkuda seda, mis on klientidele mugav ja elu edasiviiv.

Mis on teie panga eelis teiste ees?

Erinevalt tänastest universaalpankadest, mis on seadnud fookuse suurematele linnadele ja tõmbavad mujal tegevust kokku, püüame meie olla toeks Eesti inimestele - Häädemeestest Alutaguseni ja Tallinnast Võruni. Coop pank siseneb turule Eestis ainulaadse strateegiaga. Kui siiani on pangad ja kauplused eraldi tegutsenud, siis loodav Coop pank astub sammu edasi: me teeme pangandusteenused kättesaadavaks ka kaupluses.

Kas kiikate ka välisturgudele?

Ei, oleme selgelt vaid Eesti turul tegutsev pank. Juuni keskel sulgeme Krediidipanga Läti filiaali, et keskenduda vaid Eesti klientidele.

Olete töötanud Hansapangas, Eesti Energias ja nüüd Coopis. Mille poolest need kolm ettevõtet erinevad? 

Hansapank ja Eesti Energia olid oma tegevusvaldkonna turuliidrid. Minu roll oli mõlemas ettevõttes seda liidripositsiooni kaitsta. Igal hetkel tundsin, kuidas iga meie samm mõjutas otseselt 2/3 eestimaalasi, kes siis kas plaksutades või vilistades reageerisid. Nüüd töötan esimest korda turul väiksemate hulka kuuluvas ettevõttes. Oleme loonud pangale täiesti uue strateegia ja paneme oma võimed proovile, kas suudame turuliidrite positsiooni kõigutada. Teisisõnu, seekord olen teisel pool rindejoont.

Mujal maailmas ei ole pank jaemüüja kõrval midagi haruldast. Kui palju olete võtnud eeskuju Soomelt ja Rootsilt, kus kaubandusorganisatsioonil on oma pank?

Loomulikult vaatame muu maailma, eriti Skandinaavia riikide edulugusid ja püüame sealt parimat õppida. Kohtusime hiljuti Soome S-Pankki (mis kuulub Soome tarbijaühistutele) juhiga, kes mõtestas meile lahti nende viimase 10 aasta eduloo. Oli nii äratundmisrõõmu kui ka asju, mida kõrva taha panna.

Coop pank on hea näide, kuidas saab eri valdkondade ärisid ära kasutada, et täita nišši turul. Rääkige panga visioonist veidi lähemalt.

Meie soov on luua Eesti inimestele kuuluv pank, mille missioon on hoida elu igas Eestimaa nurgas. Coop pank kuulub Eesti suurimale jaekaubandusgrupile Coop Eesti, mis omakorda kuulub 19 tarbijaühistule, kellel on Eestis umbes 80 000 omanikku, 350 kauplust ja 600 000 püsiklienti. Meie soov on leida nende numbrite vahel sünergia, mille abil tuua pangandus tagasi kohapeale ka linnadest kaugemal.

Lähtuvalt meie peamisest sihtrühmast – erakliendid ja nendega seotud väike- ja keskmised ettevõtted – keskendume esialgu kahele teenuste grupile: igapäevapangandus ja laenutooted. Lisaks traditsioonilistele pangakontoritele, interneti- ja mobiilipangale hakkame kliente teenindama ka Coopi kauplustes.

Kirjeldage pankade tööd kohalikes toidupoodides. Olete juba maininud, et sularaha hakkavad väljastama kassapidajad kassades ja suuremates Coop kauplustes hakkavad olema pangakontorid.

Kauplustes hakkame pakkuma igapäevaseid pangateenuseid: pangakonto avamine, pangakaartide vormistamine, hoiuselepingute sõlmimine, väikelaenu vormistamine, sularaha väljavõtt või sissemakse. Nende teenuste pakkumiseks paigaldatakse kauplustesse teenindusletid ning koolitame kaupluste müüjad. Panga kogu teenuste pakett on kättesaadav meie pangakontorites, mis asuvad maakonnakeskustes. Meie netipank ning mobiilipank on kättesaadavad sõltumata asukohast ja kellaajast.

Kui paljud inimesed saavad maapiirkondades tänu sellele tööd? Kuidas väikeettevõtjad saavad kergemini laenu?

Otseselt me uusi töökohti ei loo. Kaudselt aitame aga kindlasti maakauplustel saada juurde uue teenuste paketi ning teenida seeläbi müügikomisjoni. Kindlasti ei hakka me „maapiirkondades lennukilt laenuraha külvama“. Küll aga tunneme tänu kohapealsele esindatusele hästi oma kliente. See on meie konkurentsieelis ja laenuotsuste langetamisel oluline nurgakivi.

Kuidas kaitsete end vastutustundetute laenuvõtjate eest? Maapiirkondades, kus tööd ja raha vähe, võivad inimesed laenu võtmisega hoogu sattuda.

Pankade kogemus näitab, et maapiirkondades elavad inimesed ja ka eakamad inimesed on ühed vastutustundlikumad laenajad. Coop pank on selles osas klassikaline jaepank, mille jaoks tarbimislaenud on üks toode lisaks muudele toodetele. Me kindlasti ei positsioneeri end ainult laenuandjana. Püüame olla kliendile lähedal, oma kliente tunda ja neile konkurentsivõimelise laenupakkumise teha.

Kas teie hinnangul saavadki tulevikus paremini hakkama ettevõtted, kes oskavad oma tegevust kombineerida erinevate äride vahel?

Meil on sellesse tugev usk. Coop pank on Eestis esimene, kes sellisele sünergiale nii suurelt rõhub. Sellele küsimusele annab parima vastuse aeg.

Kas ei ole karta, et üks äri sööb teise ära või hakkab tegevust segama? Ehk pangaäri astub jaekaubandusele varba peale.

Ei karda. Kindlasti on oluline, et pangateenuste lisandumise tõttu ei kannataks kuidagi kaupluste teeninduse kvaliteet. Selle probleemi tekkimise ennetamine sõltub töö planeerimisest. Pigem usun, et klientide elu läheb oluliselt mugavamaks, sest edaspidi saab ühes kohas kõik olulised asjad aetud.

Osale arutelus

  • Merit Pärnpuu

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

KredEx Krediidikindlustus otsib JUHATUSE LIIKMEID

Tripod Grupp OÜ

10. september 2017

Käsi­raamatud