7 halba harjumust, mis mõjutavad produktiivsust

Mis on need seitse peamist harjumust, millest tuleks vabaneda, kui tahta olla tööl produktiivsem? Äripäeva vahendusel saame need väljaandes Entrepreneur välja toodud produktiivsust vähendavad halvad harjumused teieni tuua.

Kuigi vahel võib töökoormus üle pea kasvada, tasub kriitiliselt analüüsida ka oma igapäevaharjumusi, mis võivad mõjutada oluliselt seda, kui kiiresti ja hästi sa oma asjad tehtud saad.

Minnesota Ülikooli teadlased leidsid, et lisaks suurenevale produktiivsusele on tööl distsiplineeritud ning oma tegemisi hästi planeerivad inimesed ka õnnelikumad. Seda nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Nii tööl kui eraelus. 

Väljaanne Entrepreneur loetles seitse halba harjumust, mis vähendavad produktiivsust. 

Surfad internetis niisama. Uuringud on näidanud, et inimesel kulub keskmiselt 15 minutit, et oma tööülesandele keskenduda. Kui oled keskendunud, on kõige rumalam otsus oma töörütmi segada ning internetis surfata. Võta oma keskendumisvõimest maksimum ning pane internetibrauseris kinni sotsiaalmeediakanalid, uudisteportaalid ning YouTube. Keskendu tööle nii kaua kui võimalik ning kui tunned, et väsimus võtab võimust, premeeri end tubli töö eest näiteks Facebooki külastamise või mõne meeldiva video vaatamisega.

Oled sageli koosolekutel. Töökoosolekud kipuvad reeglina venima ning vähendavad seega ka produktiivsust. Püüa tööl osaleda võimalikult vähestel koosolekutel ning proovi neidki lühikestena hoida. Koosolekud peaksid olema kindla struktuuriga ning igale teemale peaks olema limiteeritud aeg.

Sa vastad e-mailidele kohe. Kuigi e-kirju saabub iga päev, on enamikul suur kiusatus neile kohe vastata. Lülita meiliprogramm või selle teavitused päeval välja ning vasta meilidele kindlal ajal. Lisaks on kaval idee ära märkida, missuguste inimeste või asutuste kirjad on sinu jaoks kõige tähtsamad ning hoida eeskätt silma peal just neilt tulevatel kirjadel.

“Tukastuse” funktsioon on su parim sõber. Magamise ajal töötab aju väsimatult selle kallal, et analüüsida päevakogemusi ning panna kokku käitumismustreid. See on sageli ka põhjus, miks me ärkame üles veidi enne äratuskella helisemist. Kui sa aga otsustad pärast äratuskella tirinat veel natuke tukastada, rikud oma keha väljatöötatud mustrit. See omakorda võib päädida sellega, et pärast pisikest tukastust on teki alt väljasaamine veelgi raskem, kui see oleks ehk olnud siis, kui sa kohe esimese äratusega voodist välja roninud oleks. Asja teeb hullemaks see, et kui keha rütm on häiritud, on erksaks saamine veelgi raskem ning võib kuluda tunde enne, kui hoo üles saad.

Lükkad raskeid ülesandeid edasi. Meil kõigil on piiratud hulk energiat ning selle kasutamine peaks olema võimalikult mõistlik. Päeva alguses, mil oled värskem ja energilisem, on mõistlik alustada keerukamate ülesannetega ning lihtsamad asjad jätta viimaseks. Tööpäeva lõpus, mil energiavarud otsakorral, tekib inimestel reegliga otsustusväsimus, mis tähendab, et keerulistes olukordades ei ole inimene energiavarude vähesuse tõttu võimeline tegema nii kaalutletud otsuseid kui ta ehk tahaks.

Magad nutitelefoniga. Üks tüüpilisemaid vigu, mida enne magamaminekut tehakse, on telefonis või tahvelarvutis surfamine.

Hommikul ärkamises mängib suurt rolli päike, mis on pilve tagant välja tulnud. Ere valgus annab ajule märku, et aeg on ärgata. Kui sa unisena voodisse heidad ja siis veel oma telefoni uudistad, saadab ere ekraan ajule märguande, et aeg on olla taas ärkvel. See tähendab, et sul on keeruline magama jääda ning see omakorda rikub su unekvaliteeti.

Üldiselt soovitatakse arvutis või nutitelefonis pärast õhtusööki aega viita võimalikult vähe. Televiisoriefekt on unekvaliteeti silmas pidades veidi tagasihoidlikum, ent seda vaid siis, kui sa ekraanile liiga lähedal pole.

Tarvitad liiga palju suhkrut. Aju vajab produktiivseks tööks küll suhkrut, ent veelgi olulisem on sellega mitte üle pingutada.

Kui tarbid liiga vähe suhkrut, muudab see su aeglaseks ning uniseks. Teisalt, kui tarbid liiga palju suhkrut, muutud rahutuks ning sul tekib raskusi keskendumisega.

Seetõttu on oluline teada, missuguseid süsivesikuid tarbida. Rafineeritud suhkrute tarbimine, näiteks limonaadi joomine või magusate saiakeste nosimine, annab sulle küll kiirelt energiat, ent selle mõju kestab vaid 20 minutit. Samas aeglaselt imenduvad süsivesikud, mida võid leida näiteks pruunist riisist või kaerahelvestest, imenduvad aeglaselt ning seega suudad sa paremini keskenduda ning tööd teha, sest keha ei “ehmu” järsust energialaksust ära.

Artikkel ilmus esmalt Äripäevas.

Osale arutelus

  • Pille Ivask

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara