Südikus on see, kui kukud seitse korda ja tõused kaheksa

Urmas Kaarlep
Urmas Kaarlep

Äripäeva raamatuklubis eile ilmunud Angela Duckworthi suurepärast raamatut "Südikus" arvustab juhtimistreener Urmas Kaarlep.

See raamat on väärt lugemine kõigile, kes soovivad oma elus muutusi, ning lapsevanematele, õpetajatele, treeneritele, kes soovivad aidata teisi saada südikamaks positiivse tagasiside kaudu. Oluline on muidugi, et teist inimest saab juhendada ja toetada juhul kui inimene ise tahab arengut oma ellu.

Mis see südikus õieti on?

Sõna „südikus“ oli minu jaoks uudne ja ma arvan, et on ka paljude teiste jaoks. Otsisin originaalsõnale „grit“ teisi võimalikke tõlkeid. Leidsin paljude variantide hulgast ka sõnad „meelekindlus“ ja „jonn“. Viimane sõna tuletas mulle meelde eestlaslikku väljendit „Ära jäta jonni!“. Raamatus viidatud soomekeelset sõna „sisu“ on ka tõlgitud sõnaga „jonn“. Ega iga asja pärast pole mõtet „jonnima“ hakata. Selleks peab ikka hea põhjus olema. Peab huvi ja kirg olema. Ja siit saamegi kokku südikuse.

Autor kirjutab, et südikus on see, kui kukud seitse korda ja tõused kaheksa. Keegi meist ei jäta jonni, kui õpime väikse lapsena kahel jalal käimist. Hoolimata sellest, et palju kordi ümber kukume, üritame senikaua, kuni käimine selge. Kas me oleme siis väikse lapsena kõik südikad? Miks hilisemas elus ei ole paljud enam nii südikad? Raamat annab sellele küsimusele vähemalt osaliselt vastuse.

Südikamad inimesed on eluga rohkem rahul

Mulle meeldib, et autor küll räägib edust ja saavutamisest, aga ei defineeri seda raha ja staatuse kaudu. Pigem on edu see, kui inimene saab tegeleda sellega, mis on huvitav, mis paneb kirglikult tegutsema ning loob enesele ja teistele väärtust. Südikamad inimesed on autori väitel oma eluga rohkem rahul. Ja piisav raha on pigem suurepärasusega kaasnev nähtus kui tegutsemise eesmärk.

Autor toob näite kolmest müüriladujast, kellest ühe jaoks on töö amet, teise jaoks karjäär ja kolmanda jaoks kutsumus („Mu töö on mu elus üks tähtsamaid asju“). Kui paljud meist tunnevad, et töö on meie kutsumus? Kas siis, kui töö on meie kutsumus, kaob meie jaoks ära töö ja eraelu tasakaalu probleem? See teema tuletas mulle meelde hiljuti loetud Frederic Laloux’ raamatut „Reinventing organisations“, milles kirjeldatakse organisatsioone, kus töö on peaaegu kõigile töötajatele kutsumus. Kas sellistes organisatsioonides on enamik töötajaid südikad? Kas sellise organisatsiooni kujundamine võib olla meie kui juhtide eesmärk?

Ma hindan autori arvamust, et südikus ei ole kõige tähtsam ja et on palju teisigi asju, mida inimene arenemiseks ja õide puhkemiseks vajab. Autori jaoks on suurepärasus ja headus erinevad asjad ning nende vahel valides valiks ta headuse.

Osale arutelus

  • Bestsales

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

Teabevara