Raimo Ülavere: 10+1 asja, mis hakkavad 2018. aastal juhtuma

Raimo Ülavere
Raimo Ülavere

Kumb on parem tuleviku ennustaja – inimene või masin?
Mõni aasta tagasi otsustasid Harvardi ülikooli teadurid proovida leida sellele küsimusele vastust. Kuni selle ajani olid erinevad eksperimendid ja uuringud andnud erinevaid ja kohati vastukäivaid vastuseid. Üldiselt oli tulemuseks, et n.ö laboratoorsetes tingimustes (pea kõik võimalikud muutujad teada) ennustas tulevikku paremini arvuti ning n.ö tavatingimustes inimene. Ent Harvardi teadlasi see vastus ei rahuldanud.

Pärast mitmesuguseid katseid ja eksperimente teatasid teadlased saalomonlikult: õige vastus on, et “mitte kumbki”. Ehk parimad ja tõesemad tulevikuprognoosid olid need, mis oli kokku pandud 3 inimese ja 1 arvuti prognoosidest. Niisiis, kui tahad teada, mis päriselt sel aastal juhtuma hakkab, peaksid võtma ette 3 inimese ja 1 arvuti koostatud prognoosid ja need kokku panema :-). Aitan sind teele koos 1 inimese ehk minu ennustusega 10+1 asjadest, mis hakkavad 2018. aastal (kollase koera aastal) juhtuma.

10. Väike ime – eestlaste positiivne rändesaldo

Eesti riigi rändesaldo on viimastel aastatel positiivne – siia tuleb rohkem inimesi kui siit lahkub. Näiteks 2016. aastal tuli Eestisse veidi üle 1000 inimese enam kui siit välja rändas. Ent selle numbri on pööranud positiivseks eelkõige välismaalased. Täpsemalt ukrainlased, venelased, soomlased jne. Eesti kodakondsete rändesaldo oli aga veel üleeelmisel aastal 2000 inimesega miinuses. 2017. aastal eestlaste rändesaldo miinus tõenäoliselt kahanes. 2018. aastal juhtub aga väike ime ja kadunud poegi ja tütreid naaseb Eestisse rohkem kui siit lahkub. Paljud start-up’ijad, õppijad, ehitajad, isegi arstid ja õed tulevad tagasi. Mitte poliitikute, maksude või talendid-koju programmide pärast. Vaid pere pärast, kodu pärast, kodumaa pärast. Sest siin on hea elada.

9. Eestisse tuleb uus pank

Sel aastal tuleb Eestisse lõpuks üks uus, kesk-Euroopa päritolu suur pank. Uus pank tuleb hooga kõikidesse Balti riikidesse korraga, ostes ära ühe siinsetest tegijatest. Kõige tõenäolisemalt ostetakse Luminor – Nordea ja DNB ühendamine võib olla kõvem pähkel kui esmapilgul ehk tundus, praegu on majanduses veel ka kasvufaas, seega hea aeg müügiks.

8. Poliitikas mitmed juhivahetused

Reformierakonda hakkab juhtima Kaja Kallas, see on tänaseks selge. Ent hiljemalt sügiseks vahetuvad juhid ka teistes erakondades. Sotsiaaldemokraadid leivad tõenäoliselt juhi väljastpoolt erakonda – üheltpoolt keelupartei ja teisalt  hoolekanderiigi pealesuruja mainest on vaja Riigikogu valimistel korraliku tulemuse tegemiseks lahti saada. Samamoodi vahetub juht (koos erakonna nimega) ka IRLis. Kulunud pintsak, halvasti varjatud sovinism ja magamistoa jutud ei ole edu toonud ega taastanud Isamaa kunagist hiilgust. Uut erakonda ei tule – isegi ehk raha selleks leitaks, ent palju raskem on leida tegusaid, karismaatilisi inimesi, kes erakonna püsti panemise ette võtaks.

7. Krüptoraha tõmbab lihtsameelseid võrku

Bitcoin. Meeletud tõusud. Ja tulevad ka meeletud kukkumised. Maailmas leviva krüptoraha tõmbetuuled on pannud meie kodumaised kerge-raha-igatsejad tegutsema. Sel aastal näeme rohkelt hästi korraldatud seminare ja peene triibuga lipsuga eksperte, kes räägivad uutest krüptorahadest ja võimalusest saada kiiresti püstirikkaks. Ning soovitavad ikka oma raha neile anda. Paljud kahjuks ka annavad. Googeldades ekspertide tausta selgub aga nii mõnigi kord, et tegemist on varasemate püramiidskeemide koraldajatega, kelle elutöö on lihtsameelsetelt raha ära võtmine. Ent raha andjaid see ei sega, üleöö rikkaks saamise ihalus on sedavõrd suur.

6. Tehisintellekt muutub igapäevaseks külaliseks

Ehkki paljudes meist tekitab sõna tehisintellekt veidi õõva (meenuvad ulmejutud, kus robotid võtavad inimestelt võimu ja asuvad maailma valitsema), siis sel aastal saab ta meile kõikidele palju kodusemaks külaliseks, kui oskaksime aimata. Sest kes roolib “isesõitvat” bussi Tallinnas? Või kes annab Sulle soovitusi, kui soovid Amazonist osta “head raamatut”? Või kuidas satuvad kaustadesse sinu pildid Google Photos äpis? Tehisintellekt on kohal, ta juba tegutseb märkamatult meie ümber. Mõnikord on talle isegi nimi pandud (nt Amazonis Alex, Google’s DeepMind jne). Niisiis, welcome!

5. Sport on moes, ka öösiti

2018. aastal saavad hoos sisse öised spordiklubid. Kiirus, kohati ka arutu kiirustamine ja endale ning teistele “mul on kiire” sisendamine on viinud sinna, et spordiklubisse päeval enam ei jõua. “Öösel ongi parem, vähem inimesi ja mis ma ikka magamisega aega raiskan,” räägivad mõned. Nii levib ka siia läänemaailma kiirustamise üks tagajärgi: 24/7 avatud spordiklubid. Praegu veel ühe klubide ketiga piirduv nähtus sel aastal levib.

4. Esoteerika kuldaeg jätkub

Kui igapäevased probleemid tunduvad juba hallatavad, siis hakkab tähelepanu üha enam minema ka “vaimsete väärtuste” poole. Kristallkuulid ja pendlid. Viie elemendi, viie keha ja kuue faasi teooriad. Maagilised kivid, teadvuse vägi ning veel palju-palju muud on need, millesse me üha enam usume. Ja mille eest oleme nõus raha maksma. Loomulikult on igaühel olemas ka oma, vähemalt endale ratsionaalsena tunduv seletus, miks just see metoodika, kuulike või kivike mõjub võlurohuna ja toob rahu nii hingele kui kehale. Õhu müümine pole Eestis kunagi nii tasuv olnud.

3. Inimväärne suhtumine jõuab tööstusesse

Eesti tööstusettevõtetes toimub sel aastal murrang. Murrang inimestesse suhtumises. Kui n.ö valgekraede seas räägitakse juba aastaid inimeste kaasamisest, hoiakutest, arendavast juhtimisest, siis tööstusettevõtetes, n.ö põrandal on seda juttu vaikselt kuulatud ja mõeldud: jajah, kõik õige. Aga mitte meie juures, meil pole see võimalik. Paraku on töökäte kriis tööstuses kasvanud selliseks, et heade töötajate saamisel ning hoidmisel on valida kahe variandi vahel – kas tõsta järsult palka või muuta järsult inimestese suhtumist, inimeste juhtimist. Esimene variant on kulukas ja ajutine abinõu, teisega jõuaks ehk kaugemale (PS natukene peab vist ikka siiski palka ka tõstma).

2. Uus rahvusspordiala – solvumine

Sel aastal läheb massidesse uus rahvuslik spordiala – solvumine.  Paljulubav on juba aasta algus, kus mitmed lugupeetud inimesed on endast väljunud ja manavad musta tulevikku Eesti riigile ja rahvale, kuna … uusaasta öösel ei mängitud ERRi otseülekandes hümni. Ent süütenöör läheb üha lühemaks, solvumise põhjuste ja päästikute osas muutuvad inimesed üha leidlikumaks. Solvumiseks kõlbab igasugune tegu või mõte, mis ei lähe kokku minu enda omaga. Ja aasta lõpuks jõuame tasemele, kus täitsa tavaline on solvuda juba ka selle peale, et mõni teine inimene mõne teo või idee peale ei solvu.

1. Kaubanduskeskuste esimene kriis

Paradoksaalselt, hoolimata heaolu ja palkade kasvust näeme sel aastal esimest kaubanduskeskuse kriisi. Nii ühes kui teises kaubanduskeskuses näeme üha sagedamini poodide asemel plakateid “keskus uueneb” ja ”varsti avame”, rentnikud vahetuvad üha sagedamini. Mõju selliseks arenguks tuleb kahest kohast – esiteks, kabanduskeskuste ruutmeetrite üleküllus ja teisalt kolivad ostud üha enam internetti – trend, mis üle suure lombi on juba mitmed suured kaubamajad ja keskused kinni pannud. Lihtsalt ostmine pole enam peamine argument keskusesse minekuks.

+1. Avatakse vaikusetoad

Kõige selle elu kirevuse ja virr-varri seas on üha rohkem inimesi, kes igatsevad vaikust. Ja rahu. Nii saab sel aastal alguse uus trend, kus inimestele pakutakse – raha eest muidugi – võimalust olla vaikuses ja rahus. Vaikusetuba. See on koht, kuhu  saad, kasvõi keset päeva, rahulikult maailma eest peitu minna. Oled seal koos kõige tähtsama inimesega maailmas, iseendaga. Vaikselt.

Soovin Sulle imelist ja tegusat uut aastat!

Osale arutelus

  • Raimo Ülavere

    Raimo Ülavere
    Koolitaja ja coach

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Tule ja ole TNT MÜÜGIHÄÄL

Manpower OÜ

22. november 2018

Teabevara