Elisa 6-tunnised tööpäevad, kas konksuga teema?

Elisa Eesti juhatuse liige Kaija Teemägi.
Elisa Eesti juhatuse liige Kaija Teemägi.

Elisa hakkas hiljuti rääkima, et kuna lühema ehk kuuetunnise tööaja pilootprojekt Elisa Kristiine esinduses tõi ettevõttele edu ning näitas, et tulemused ei lange, vaid paranevad, jätkab Elisa lühema tööaja kontseptsiooni laiendamist järgmistessegi esindustesse. Bestsales käis uurimas, kus siin konks on. Ühtlasi rääkisime ka kaugtööst ja muust.

Elisa Eesti juhatuse liige Kaija Teemägi, öelge nüüd palun ausalt, kus nende kuuetunniste tööpäevade juures see konks on?

Konksu polegi, mitmed müügi tööpered töötavadki meil nüüd 6 tundi päevas.

Ja kokku 30 tundi nädalas?

Jah ja 30 tundi nädalas. Telefonimüügis on meil juba ammustest aegadest olnud neile tiimidele, kes teevad oma eesmärgid ära, auhinnaks 6-tunnised tööpäevad. Ühesõnaga, meil on nii, et kui teed oma tulemuse ära, siis ongi kõik korras, sa ei pea istuma kontoris oma kaheksat tundi täis. Küll aga eeldame, sellise töökorralduse kasutamine on otsese juhiga kokku lepitud. Päris niisama ära kaduda ikka ei tohi.

Ja Elisa võit?

Kuna kuuetunnise tööpäevaga garanteerime täiskohatasu, on see tasuvus loomulikult meil välja arvutatud – meie senine kogemus ütleb, et töötaja teeb lühema ajaga sama raha eest törtsu rohkem tulemust. Ja see törts rohkem on just see kasutegur, mis katab ära selle veidi kõrgema põhipalga ja veel veidi. Otse loomulikult peab see olema ju mõlemale poolele tasuv ettevõtmine.

Kristiine esinduses alustasime kuuetunniste tööpäevade projektiga tegelikult juba ammu ehk isegi aasta tagasi – me oleme seal ikka palju ämbreid läbi kolistanud! Ja me oleme aru saanud ühest väga olulisest asjast – kuuetunnise tööpäeva puhul on parim, kui inimene katab seda lõiku, mida ta väga hästi oskab, nii on tulemus kõige parem. Võtame näiteks müügi- ja klienditeenindustöö – üks inimene teeb selle töö ära küll, kuid mõlemal juhul jääb ideaalist puudu. Kaks eraldi inimest, kumbki vähendatud tööajaga, teevad selle töö kindlasti paremini ära.

Koolitaja Kristjan Otsmann kirjutas hiljuti Äripäevas, et „40 tunnine töönädal on jäänuk saja aasta tagusest industriaalmaastikust. Selle lõi president Theodore Roosevelti ajal Francis Perkins, et kaitsta vabrikutöölisi ülekoormuse eest. Tänapäeva tootlikkus on oluliselt suurem. Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi uuringu kohaselt on tootlikkus kasvanud poole sajandiga tohutult – 1950. aastatel 40tunnise töönädalaga tehtud töö saab tänapäeval tehtud kõigest 11 tunniga, ent töönädal pole lühenenud.“ Elisa on aga mitmel pool ja mitu aega üsna valjusti rääkinud, et teil on kaugtöö hinnas, kas teie kui personalijuht oleksite valmis rääkima, millised need uudsed tööviisid siis tänapäeval on? Kas kaugtöö tähendab innovatsiooni töökohal või pigem pidžaamas kodukontoris töötamist?

Esmalt tahaksin öelda, et kaugtöö ise ei ole kuigi uus nähtus – mina sain näiteks juba oma 15 aastat tagasi kodust tööd teha, terminaserveri kaudu sisse logides. Tehnoloogia arenguga seoses see teadlikkus muudkui kasvab, inimesed ise otsivad võimalusi, kuidas tehnoloogia oma kasuks tööle panna.

Ehk siis: esmalt peavad muutuma tööharjumused ja seejärel saab kasutusele võtta kaugtöö vormi.

Kaugtöö alus on muidugi internetiühendus ja selle kvaliteet – tuleb tähele panna, et kui  internetti pole või ühendus kokku kukub, ei ole tavaliselt ka seda nö raudkappi, kus sa oma töösaladusi hoiad… ühesõnaga, virtuaalsetes tööviisides tuleb kindlasti leida lahendus, kuidas vajalik teave oleks alati varundatud.

Turvaliseks ja mugavaks kaugtööks on kindlasti hulk erinevaid äppe?

Jah, ja mis on väljakutse omaette, sest neid äppe ja tööriistu on palju ja neid tuleb turule pidevalt juurde ja siin ongi see väljakutse – kuidas otsida, mis on käepärane, mis mitte? Mis on parim üksikindiviidile, mis meeskonnale? Kas valida tasuline tööriist või hoopis tasuta vabavara, kas valida kellade ja vilede või põhilise funktsionaalsuse põhjal? Kas hoida materjale, näiteks koosolekuprotokolle jms veebis või võrgukettal? Küsimusi on palju. See tahab kindlasti aega ja uudishimu ja veidi ka teadmisi. Meie oleme oma osakonnas näiteks kasutanud Trello nimelist tööriista ja mina kasutan seda siiani. Jube mugav, kõikidest seadmetest saab igal ajal mõtted kirja panna, mis pähe tulevad ja ei pea post-it’e taga otsima.

Turvalisusega seondub tänapäeval ka andmekaitse pool, eriti just see, et kas ja kui hästi on andmed pilves turvatud. Sest eks jah, jube lahe on lasta inimesed kaugtööle, aga enamasti hakkavad nad siis töötama avalikes võrkudes – kas me ka teame, mida nad teevad seal? Need on need ohud ja riskid.

Kindlasti tasub kokku leppida, et kui töös on mingid asjad, mida saab ainult kontoris teha, siis nii ongi ja seda peab aktsepteerima.

Teil on ju mõned kaugtöötajad suisa teises riigis?

Jah, meil „käivad“ mitmed väga kaugelt tööl ja sellisel juhul tuleb jah eriliselt hoolikas olla, et milliseid andmeid ta võrgu kaudu liigutab ja mida ta seal võrgus teeb.

Palju on ka inimesi, kes tahavadki teistega koos kontoris tööl käia?

Jah, ma tahakski rõhutada, et meie meelest on siiski õige tee kusagil kaug- ja kontoritöö vahel, peamine ongi see õige tasakaalu leidmine, tuleb leida õige kontori/kaugtöö kombinatsioon… Sageli kiputakse kaugtööd tõlgendama nii, et enam üldse koos ei käida, ei, ikka peab koos ka käima!

Pealegi, kui me nüüd hakkame kaugtööd defineerima, siis teie teete siin minuga meie kontoris intervjuud ja seega olete ju siin praegu kaugtööl! Üleüldse määratletakse tööd liiga palju asukohaga – see et mul ei ole oma kohta kontoris, on juba ammune teema ja see tähendab ju, et paljud teevad sisuliselt kaugtööd ka oma kontoris olles! Põhiline ongi minu meelest see, kuidas kõiki neid tänapäevaseid vahendeid ja võimalusi ära kasutada. Ja need vahendid võimaldavad oluliselt rohkem kui me täna ära kasutada suudame...

Eriti vale on minu meelest aga see tõlgendus, et kaugtöö tähendab kodukontorit, kodus pidžaama väel töötamist.

Kodus töötades on ka teistpidine oht – töötaja kipub üle töötama.

Jah, nii see on. Ja meil on selleks omad kokkulepped, et mitte töötajaid ära tappa – meil on kokku lepitud, et vahet pole, kus sa oled, aga poole üheksast kuni viieni oled sa kättesaadav. Ja teistpidi – see töö, mis tehakse väljaspool tööaega…, et kui ma saadan õhtul mõnele kolleegile emaili, siis tal ei ole kohustust reageerida, see on minu probleem, et ma päeval ei jõudnud seda kirja saata. Mina omakorda saangi aga jätta õhtuks need teemad, mis ei nõua kiiret reageerimist.

Tänapäevased nutiseadmed on kõik ju igatpidi seadistatavad – minul näiteks ongi telefon seadistatud nii, et mu töömeilid ei tulegi automaatselt telefonile, ma pean neid ise sikutama. Paljud kolleegid on oma telefonid seadistanud aga nii, et töömeilid tulevad telefonile automaatselt vaid töö ajal, vabal ajal mitte.

See on usukumatu, kui palju üks valel hetkel laekunud email või muu teavitussõnum keskendumist segab! Kaugtöö puhul – ja tegelikult ka iga töö puhul – tuleb rääkida ka töövahenditest ja nende võimaluste teadlikust kasutamisest, sellest, kuidas nad enda kasuks tööle panna. Võta see aeg ja uudishimu, et seadistada – see jäetakse tavaliselt tegemata. Tegelikult ei ole sul kogu aeg kõiki andmeid/teavitusi vaja!

Meil näiteks on paljudel Outlookis kalendrid lahti – hõivatud aja teemarida on kolleegidele näha. Alul oli see küll murekoht jah, et kas ja kui palju teistele näidata, aga nüüdseks on paika loksunud ja isegi usaldust tõstnud. Outlookis saab täpselt samamoodi teha erinevaid valikuid ja seadistusi, et kes kelle kalendreid üldse näeb jne.

Kuulge, aga teil on peakontori kõrval ju ka esindused – seal peab töötaja ikka kohal käima?

Muidugi on see tööpereti erinev – näiteks müügitöötajate ja klienditeeninduse tööpered, nemad peavad (ja osad neist tahavad) kohal olema. Kontori poole pealt, siis siin ei ole tegelikult kindlat suundumust näha – tegime just tööaja kaardistust ja kaugtöö varieeruvus on 10st protsendist 90protsendini. Mõni nädal ühtpidi, mõni nädal teistpidi.

Oma tiimis on meil kokku lepitud kindlad ajad, mil me oleme kohal. Üks-ühele vestlused toimuvad ikka silmast silma, on meil reegliks. Osakondades on aga seintel nädalatahvlid ja peab ütlema, et need toimivad väga hästi.

Virtuaalne kohalolek mängib rolli, mitte füüsiline. Kui oma tiim saab piisavalt tähelepanu, on kõik korras.

 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Takton otsib MÜÜGIESINDAJAT

Manpower OÜ

08. märts 2018

Teabevara