Teenindaja amet: müüdid ja tegelikkus

Circle K Eesti personalidirektor Maarika Lember.
Circle K Eesti personalidirektor Maarika Lember.

Teenindajad on omal moel ühiskonna visiitkaardiks. Me puutume nendega kokku iga päev, olgu siis hommikul teenindusjaamas kütust ja kohvi võttes, kohvikus lõunat süües või õhtul toidupoes sisseoste tehes. Me ootame head teenindust ja meie heaolu sõltub otseselt teeninduskultuurist ja -kvaliteedist.

Paraku ei ole teenindaja amet sellele vastutusele võrdselt populaarne ega piisavalt väärtustatud, sest mõningad juurdunud müüdid on visad kaduma. Circle K Eesti personalidirektor Maarika Lember lükkab müüte ümber.

1. müüt: teenindaja amet ei võimalda karjääriredelil liikuda
Tegelikkus: keegi ei sünni juhiks ega spetsialistiks. Eestis on palju näiteid muljetavaldava karjääriga inimestest, kes on alustanud teenindaja ametikohalt, ja tunnistavad seda uhkusega. Teenindaja amet võib soovi korral olla hüppelauaks, aga paljud inimesed avastavad töö käigus, et see ongi nende kutsumus, sest pakub suhtlemist ja vaheldust ning võimaldab jätta vabal päeval töömõtted tööle maha. Paraku leidub lapsevanemaid ja õpetajaid, kes hirmutavad lapsi teenindaja ameti eest, aga samas soovivad ka nemad, et teenindaja naerataks, aitäh ütleks ja lahendusi pakuks. Õnneks leidub inimesi, kes seda tööd armastavad ja naudivad, sest kui teenindussektorisse satuks tõepoolest vaid kõige nõrgemad, siis head teenindust ei eksisteeriks.

2. müüt: teenindaja ametil pole tulevikku, töö võtavad üle robotid
Tegelikkus:
 teenindaja amet ei kao kuhugi, sest inimesed hindavad personaalset lähenemist ja tahavad, et keegi nende päeva ilusamaks teeks. Robotid kindlasti tulevad ja võtavad osa teenindaja rutiinsetest rollidest enda kanda, aga seda enam muutub tõeliselt hea ja personaalne teenindus hinnatumaks.

3. müüt: teenindajad saavad miinimumpalka
Tegelikkus: ükski edukas ja endast lugupidav firma ei maksa teda esindavale inimesele miinimumpalka ega sellele lähedast töötasu. Osas firmades on klienditeenindajatele üles ehitatud tulemustasusüsteem, mis motiveerib endast parimat andma. (Nt Circle K ketis teenivad paljud teenindajad koos tulemustasuga 900–1000 eurot kuus, miinimumpalk on 500 eurot).

4. müüt: teenindaja on päev läbi jalgadel ja see on ebatervislik
Tegelikkus: teenindaja tööpäev võib olla mitmekülgne, sellega kaasneb palju liikumist ja erinevaid tegevusi, mis on oluliselt tervislikum kui istuva loomuga kontoritöö. Kui kontoritöötaja kurdab valutavat selga ja läheb õhtul jooksma või jõusaali kangi tõstma, siis teenindajal pole põhjust spordiklubile aega ja raha kulutada.

5. müüt: teenindaja töö on rutiinne ega paku arenguvõimalusi.
Tegelikkus: hea teenindaja ei ole pelgalt müüja, vaid inimene, kelle rolliks on vahendada emotsioone ja pakkuda kliendile lahendusi. Seega eeldab teenindaja töö pigem loomingulisust kui rutiinidesse takerdumist. Tuleb olla nutikas ja mõelda, mis järjekorras asju teha, kuidas tegevusi kombineerida, kuidas kliendi soove täita. Edukad organisatsioonid peavad teenindaja arengut oluliseks ja korraldavad koolitusi, mis laiendavad silmaringi, võimaldavad näha väikeste tegevuste taga suurt pilti, tugevdavad meeskonnavaimu ning annavad teenindajale kätte õiged tööriistad, et teha seda tööd rõõmuga.

6. müüt: kliendid ei oska teenindajat väärtustada
Tegelikkus: teenindajaks kandideerivad inimesed pelgavad sageli, et kliendid ei oska nende tööd väärtustada. Juba kogenud teenindajad kiidavad seevastu, et just toredad kliendid on magnet, mis neid töös innustab. Igas meepotis on mõni tõrvatilk, aga enamik kliente on sõbralikud ja heatahtlikud ning kliendi naeratus ja tänu on teenindajale võimas tagasiside.

Artikkel ilmus esmalt Äripäeva teemaveebis personaliuudised.ee.

Osale arutelus

  • Maarika Lember, Circle K Eesti personalidirektor

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

HARJU ELEKTER otsib MÜÜGIJUHTI

Harju Elekter AS

08. juuni 2018

Teabevara