6 situatsiooni müügi argipäevast, mida GDPR puudutab

GDPR müügitöös
GDPR müügitöös

Kuna 25.maist muudab isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) müügitöö keerulisemaks, esitasime kahele advokaadile ja ühele müügidirektorile konkreetsed müügisituatsioonid ja palusime kommenteerida, mida siis ikkagi teha tohib ja mida mitte.

Eestis valitseb hetkel teatud segadus. Osad eksperdid käsitlevad GDPRist tulenevaid muudatusi müügitöös leebemalt ja osad soovitavad pigem konservatiivsemat lähenemist eelkõige viidates, et mõned olulised muutused seisavad veel ees e-privaatsuse määruse jõustumisel. Eelkõige puudutab see küsimust, kas GDPR mõjutab ka B2B müüki või mitte.

Advokaadibüroo Triniti advokaat Maarja Pild rõhutab, et GDPR ei räägi midagi sellest, nagu muutused ei puudutaks B2B suhteid või näiteks kliendikontakt nimi.perenimi@ettevõte ei oleks isikuandmed. Samuti pole GDPRis kirjas, et äri teemadele uus regulatsioon ei kohaldu. Tema sõnul tuleb erand, kui tuleb, e-privaatsuse määrusest, millel lõplikku teksti ei ole ikka veel ja ka siis kaasneb sellega ilmselt täiendav regulatsioon. Seega kindlas kõneviisis öelda, et GDPR ärisuhteid ja B2B müüki üldse ei reguleeri, pole õige.

Kui ma tahan õigele inimesele saata müügipakkumise ja otsin selleks sihtgrupi ettevõtete kodulehtedelt välja spetsialistide kontaktid ning saadan pakkumise aadressile nimi.perenimi@ettevõte.ee, kas see on lubatud?

Vastab advokaadibüroo TRINITI advokaat Maarja Pild: GDPR-i reguleerimise alla kuuluvad ka e-mailid, mis sisaldavad isiku nime. Tegemist on samuti isikuandmetega ning selleks, et turunduskirja saata peab olema õiguslik alus. Selleks on reeglina nõusolek ja vahel on võimalik ära põhjendada ka müügikirja saatmine õigustatud huvi alusel. Seda kas õigustatud huvi on olemas tuleb kaaluda igal konkreetsel juhul.

Vastab advokaadibüroo SORAINEN advokaat Tea Kookmaa: Juriidilisele isikule on elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) järgi lubatud saata otseturustust ka ilma isiku eelneva nõusolekuta. E-posti aadress kujul nimi.perenimi@ettevõte.ee puhul tuleb aga silmas pidada, et seda võib teatud juhtudel pidada ka füüsilise isiku kontaktandmeteks. Näiteks, kui isik töötab tekstiilitööstuse ettevõttes, kuid talle saadetakse pakkumus sisuga “Spa-puhkus kahele”, tuleb tema kontaktandmeid käsitleda kui füüsilise isiku omi, sest pakkumus on mõeldud temale kui füüsilisele isikule. Sellisel juhul on enne otseturustuse saatmist vaja küsida isiku nõusolekut. Kui aga talle saadetakse pakkumus näiteks uute tekstiilitööstuses kasutatavate masinate kohta, ning see isik on ettevõttes pädev otsustama, kas osta uusi tooteid, saab tema kontaktandmeid käsitleda kui juriidilise isiku omi. Seega, tuleb arvestada isiku positsiooni juriidilise isiku juures, samuti otseturustuse sisu.

Kuigi ESS-i järgi saab juriidilisele isikule saata otseturustust ilma eelneva nõusolekuta, tuleb silmas pidada, et ESS kehtestab otseturustuse saatmisele veel teisi nõudeid, muuhulgas kohustuse anda iga kord võimaluse keelduda otseturustuse saamisest tulevikus.

Vastab Äripäeva müügidirektor Erika Truuverk: Minu hinnangul võib ettevõtetele mõeldud pakkumisi ettevõtete esindajatele saata.

Kui ma otsin sihtgrupi ettevõtete kodulehtedelt välja spetsialistide kontaktid ja sisestan need andmebaasi märgistatud huviga „xxx“, et nad saaksid edaspidi vastavalt teemal meie pakkumisi ja uudiskirju, siis kas see on lubatud?

Advokaadibüroo TRINITI advokaat Maarja Pild: Jällegi, kui olemas on vastav nõusolek või õigustatud huvi. Turunduskirjade saamisest on isikul alati õigus loobuda.

Advokaadibüroo SORAINEN advokaat Tea Kookmaa: Füüsilisele isikule võib ESS-i järgi elektroonilisi kontaktandmeid kasutades saata otseturustust reeglina ainult tema eelneval nõusolekul. Juhul, kui tahame tugineda otseturustuse edastamise reeglitele juriidiliste isikute puhul, tuleb iga üksiku kontakti puhul veenduda selles, et isiku kontaktandmeid saab käsitleda juriidilise isiku kontaktandmetena.

Äripäeva müügidirektor Erika Truuverk: Seda võib teha, kuid meilisaajatel peab olema lihtne ja arusaadav moodus, kuidas pakkumistest loobuda. Kehtib juhul, et ettevõtte esindaja saab oma tegevusvaldkonnaga seotud pakkumisi.

Suhtlesin ärikonverentsil 20 potentsiaalse kliendiga. Tahan neile nüüd teha pakkumise, kontaktid on olemas, kuid kirjalikku nõusolekut müügipakkumistega nõustumiseks ei ole. Kas ma võin neile müüa? Kas ma võin nende kontaktid müügibaasi sisestada? Tegemist on B2B äriga.

Advokaadibüroo TRINITI advokaat Maarja Pild: Tuleks teostada õigustatud huvi hinnang. Kui sellel tulem on positiivne, siis oleks ka alus andmeid müügipakkumise jaoks kasutada.

Advokaadibüroo SORAINEN advokaat Tea Kookmaa: Kontaktandmete sisestamine ning nende säilitamine enda CRM andmebaasis on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeid tohib GDPR-i järgi töödelda juhul, kui selleks on olemas õiguslik alus. Kontaktandmete CRM andmebaasis hoidmise puhul võib sobivaks õiguslikuks aluseks olla andmete töötleja õigustatud huvi. Seda tuleb eraldi hinnata, viies läbi ka kaalumisotsuse.

Juhul, kui elektroonilisi kontaktandmeid saab pakkumiste tegemisel käsitleda kui juriidilise isiku kontaktandmeid, tohib saata otseturustust ilma eelneva nõusolekuta. Samal ajal peab järgima, et oleksid täidetud muud ESS-st tulenevad tingimused otseturustuse sisule.

Äripäeva müügidirektor Erika Truuverk: B2B pakkumisi võib ilma eelnevat kirjalikku nõusolekut omamata teha. Müügibaasi sisestamise puhul tuleb jälgida minimaalsuse põhimõtet.

Klient on ostnud meie toote 5 aastat tagasi. Ostuga koos on ettevõtte andmed ja konkreetse spetsialisti (kontaktisik) andmed. Kas ma tohin sellele spetsialistile saata ettevõtte uudiskirju või eripakkumisi?

Advokaadibüroo TRINITI advokaat Maarja Pild: Reeglina võib turundust teha vaid nõusoleku alusel.

Advokaadibüroo SORAINEN advokaat Tea Kookmaa: Füüsilisele isikule tohib tema elektroonilisi kontaktandmeid kasutades saata otseturustust üldreeglina vaid tema eelneval nõusolekul. ESS sätestab sellest ühe erandi - otseturustust võib saata füüsilisele isikule ilma tema eelneva nõusolekuta juhul, kui tegemist on nn olemasoleva kliendisuhtega. See tähendab, et isikule on juba varem müüdud samasuguseid tooteid või teenuseid, mille kohta tahetakse otseturustust saata. Näiteks, kui isik on ostnud endale poest pintsaku, võib talle saata pakkumisi teiste pintsakute, aga ka kleitide, pluuside, mantlite kohta. Pakkumised sülearvutite kohta aga enam ei täida “samasuguste toodete” kriteeriumi.

Nimetatud erandi puhul tuleb siiski arvestada ka teisi nõudeid. Otseturustuse tegija isik peab olema selgelt tuvastatav (kes on ettevõte, kes pakkumisi saadab). Juba esmase kontaktandmete kogumise ajal peab olema isikule antud võimalus keelduda otseturustusest. Saadetav teave peab oma sisult olema selgelt otseturustuslik. Lisaks, iga kord, kui otseturustuslik teave saadetakse, peab olema antud võimalus keelduda sellest edaspidiseks.

Äripäeva müügidirektor Erika Truuverk: Varasema ostuga sarnast B2B infot võib saata eeldusel, et see haakub ka tänasel päeval kontaktisiku vastutusalaga.

Kümne tegevusaasta jooksul on potentsiaalsete klientide andmebaasi kogutud hulga kontakte, osad on ostu teinud, osad mitte. Kontakti saamise allikas ei ole alati teada, või on üldise märkega (näit „Ehitusmess 2014“). Kas ma tohin sellist baasi müügiks (otsepakkumised e-kirja teel, müügikõne, masspostitused müügikampaaniate ajal) kasutada?

Advokaadibüroo TRINITI advokaat Maarja Pild: Sellise baasi müügiks kasutamise õigusliku aluse põhjendamine on äärmisel keeruline.

Advokaadibüroo SORAINEN advokaat Tea Kookmaa:  Kui räägime e-posti teel pakkumiste saatmisest, tuleb järgida ESS-st tulenevaid füüsiliste ja juriidiliste isikute osas sätestatud nõudeid otseturustuse saatmisele. Andmebaasi haldav ettevõte on andmebaasis sisalduvate isikuandmete osas vastutav töötleja, kui ta neid otseturustuse saatmiseks töötleb. GDPRi järgi peab vastutav töötleja tagama, et isikuandmete töötlemine oleks seaduslik.

Müügikõnede tegemisel füüsilisele isikule tuleb hetkel silmas pidada võlaõigusseaduses kehtivat regulatsiooni. Vastavalt sellele võib tarbijale teha müügikõne telefoni teel, juhul kui ta ei ole seda sõnaselgelt keelanud.

Äripäeva müügidirektor Erika Truuverk: Minu hinnangul võib kasutada, kui on tegemist B2B müügiga B2B klientidele. Andmebaas tuleb hoida ajakohane ning veenduda, et pakkumise sisu vastab kliendi vastutusvaldkonnale.

Tahan teha kliendile müügipakkumise. Tegemist on eraisikule mõeldud pakkumisega. Guugeldan nime järgi ja leian tema mobiilinumbri ja e-kirja aadresssi (tema tööandja kodulehelt). Kas ma võin talle helistada ja kirjutada?

Advokaadibüroo TRINITI advokaat Maarja Pild: Nõuab kaalumist igal konkreetsel juhul. Selline ühekordne pöördumine võib minna õigustatud huvi alla.

Advokaadibüroo SORAINEN advokaat Tea Kookmaa:  Elektrooniliste kontaktandmete (e-posti aadress) kasutamisel otsepakkumiste tegemiseks on füüsiliste isikute puhul vaja nende eelnevat nõusolekut. See reegel ei kehti ainult siis, kui saab tugineda ESS-s toodud nn olemasoleva kliendisuhte erandile. Lisaks peavad olema täidetud muud ESS-st tulenevad tingimused otseturustuse sisule.

Hetkel kehtiva regulatsiooni järgi võlaõigusseaduses võib tarbijale teha telefoni teel pakkumisi juhul, kui ta ei ole seda sõnaselgelt keelanud.

Müügikõnede puhul tuleb silmas pidada aga seda, et müügikõnede tegemise reegleid muudab hetkel veel jõustumata Euroopa Liidu e-privaatsuse määrus. Selle määruse eelnõu järgi peavad müügikõne tegijad kas kuvama otseliini, mille kaudu nendega saab vajadusel ühendust võtta, või lisama enda telefoninumbri ette kindla prefiksi, et oleks võimalik tuvastada, et tegemist on just müügikõne tegijaga (ja selle kaudu on isikule antud võimalus müügikõnet üldse mitte vastu võtta).

Äripäeva müügidirektor Erika Truuverk: Ei tohi helistada ega ka kirjutada.

Kokkuvõttes on kõigi vastuste mõte selles, et müük muutubki GDPRi alusel keerulisemaks ja tuleb äärmise täpsusega läbi mõelda. Küsimustele ei ole kahjuks lihtsaid vastuseid ja kui on, siis see  tähendab pigem, et riskivabam on ühel või teisel viisil müüki mitte teha ilma isiku teadmata ja nõusolekuta.  

Järgmisel korral avaldab Äripäeva müügiveeb bestsales.ee advokaatide ja asjaosaliste vastused müügis kasutatavate sisseostetud andmebaaside kohta. Kas peale 25.maid tohib kliendikontakte sisse osta ja kasutada juba eelnevalt ostetud andmebaase?

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

HARJU ELEKTER otsib MÜÜGIJUHTI

Harju Elekter AS

08. juuni 2018

Teabevara