Näited, kus on eiratud müügipakkumiste tegemisega seotud reegleid

Müügipakkumised
Müügipakkumised, mis on keelatud

25.mail jõustunud uus andmekaitsemäärus on juba mõju avaldanud, kuid välja on tulnud ka tüüpilised vead.

Viimastel nädalatel on minu e-kirja postkasti saabuvate müügipakkumiste arv vähenenud ca poole võrra, samas väljastpoolt Eestit saabuvate pakkumise arv on jäänud endiseks. Siit järeldus, et eestlased on seaduskuulekad ja teavad, et kehtestatud reeglitega võib mängida vaid teatud piirini. Kust see piir täpselt jookseb, on teatavasti hägune. Toon mõned näited, kus seda piiri on siiski ületatud ja riskitud kliendi pahameelega, rääkimata Andmekaitseametist.

Eraisikutele müügipakkumiste tegemine on alates 25.maist lubatud vaid juhul, kui selleks on kliendi kirjalik nõusolek. Sealjuures ei ole oluline see, kas tegemist on isiku töömeiliga. Kui see, mida pakutakse on suunatud erakliendile, siis ei tohi pakkumisi saata. Näiteks sain ma täna pakkumise raamatukaupluselt, milleks ma nõusolekut andnud ei ole. Pakkumine saabus minu töömeilile. Jah, võiks ju arvata, et inimene loeb ju ka tööalasest huvist, kuid siis tuleb jälgida pakkumise sisu. Tööga on keeruline siduda ilukirjandust.

Kontrollige ka koostööparnerit, kes teie müügipakkumisi saadab. Kellele need lähevad? Kas selleks kliendi kinnitus olemas? Lubamatute müügipakkumiste saatmise eest vastutab ikkagi ettevõte, kelle pakkumisega on tegu, mitte andmebaaside müüja või postitusteenuse pakkuja. 

Enne 25. maid läks kinnituste küsimine aktiivseks. Selliseid kirju sain kümmekond päevas. Paraku ka ähvarduskirju. Näiteks üks meediaettevõte kirjutas, et kui ma pakkumisteks nõusolekut ei anna, siis ma ei saa enam lugeda nende elektroonilist väljaannet, mis on tasuline ja eraldi tellitud. Sellist seost ei saa olla, et kui ma müügipakkumistega ei nõustu, siis ei saa ka enam osta või teenust tarbida. Tegemist on manipulatsiooniga, mis olenevalt kliendi teadmatusest võib loomulikult ka läbi minna, kuid on igal juhul määrusega vastuolus. Nimelt peab nõusoleku küsimisel selgelt eristama teenuse või toote ostmisega seonduva ning müügipakkumiste või uudiskirja soovi ning kliendil peab olema võimalik neid eraldi valida. Sellist teksti, et „käesolevaga nõustun uudiskirja ja müügipakkumiste saamisega“ ei tohi müügilepingutesse ja arvetele lisada kui kinnitus ja allkiri antakse dokumendile tervikuna.

Üks korduv viga on veel silma jäänud. Pakkumiste ja uudiskirjade valikut ei tohi kliendi eest eeltäita. Sain nõusoleku küsimise, kus oli välja toodud kümneid uudiskirju ja teemasid ning kõikide puhul oli vastavasse kastikesse linnuke ära pandud. Jah, ma sain selle soovi korral ära võtta, kuid selline käitumine on tarbijat eksitav. Valikud peab tegema klient, mitte nii, et on võimalus loobuda.

Eiratud on ka õigustatud huvi klauslit äriklientide puhul. Jah, B2B pakkumisi tohib hetke seisuga ärikliendi e-kirja aadressile edasi saata, aga vaid juhul, kui on olemas kliendisuhe või määratletud õigustatud huvi. Inimkeeli tähendab see, et ettevõtte üldaadressil (äriregistris fikseeritud aadressil) tohiks nagu müügipakkumisi saata, kuid kirjutades konkreetse töötaja e-kirja aadressile peab olema tõendatav, et tal on sinu pakkumise osas õigustatud huvi, näiteks tema töövaldkond on otseselt seotud sinu pakkumisega. Esmaspäeval sain Äripäeva isiklikule aadressile haagiste pakkumise. Kohe kuidagi ei ole toimetaja töö seotud veohaagistega ja ei ole ma selle ettevõtte klient. Olge selliste pakkumistega ettevaatlik.

Õigustatud huvi on hetke seisuga üks võimalustest, millega põhjendada äriklientidele pakkumiste saatmist, kuid selleks tuleb läbida konkreetne protseduur ning saatjal lasub kohustus tõestada, et ta tegi eelnevalt läbi õigustatud huvi analüüsi.

Viimane soovitus on kliendi küsimustele igal juhul vastata. Saatsin neljal juhul müügipakkumisele vastuseks küsimuse, et kuidas minu kontakt on nende postituse baasi sattunud. Vastus tuli vaid ühelt ettevõttelt. Andmekaitseinspektsioon reageerib juhul, kui nendele laekub vastavasisuline kaebus. Reeglina on kliendid ju mõistvad, aga kui te ei vasta, ei suhtle või eirate kliendi küsimusi, siis ei pruugi see varsti enam nii olla.

Nüüd on tõesti viimane aeg vaadata oma kliendibaas hoolikalt läbi ja kustutada sealt andmed, mille päritolu pole selge. Samuti kontrollida üle uudiskirja ning müügipakkumiste postituse baasid, et olla valmis põhjendama, mille alusel pakkumisi saadate.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

ERGO otsib JAEKLIENDI KANALI TEHASE JUHTI

Tripod Grupp OÜ

02. juuli 2018

Teabevara