Miljard eurot kaob Balti riikides piiri taha

Miljard eurot kaob piiri taha
Miljard eurot kaob piiri taha

Balti riikide elanikud kipuvad Euroopa keskmisest enam piiri taga ostlema ja kokku kulutatakse sellele üle miljardi euro aastas, selgub Hollandi Regionplan Policy Research instituudi ja konsultatsioonifirma EY uuringust.

Iga teine elanik on ostnud piiri tagant

Iga teine Baltikumi elanik ostab erinevaid toidu- või koduseid tarbekaupu piiri tagant vähemalt korra aastas. Piiriülene ostlemine on eriti levinud eestlaste seas (56 protsenti), lätlased ja leedukad lähevad ostlemiseks mõnda teise riiki pisut vähem (vastavalt 52 ja 49 protsenti).

“Sissetuleku suurenedes muutuvad Balti riikide elanikud aina mobiilsemaks. Lisaks panustavad piirikaubandusse ka viimasel ajal lisandunud otselennud teiste riikidega ning see trend on iseloomulik just arenenud riikidele. Teisalt selgus analüüsist eripärana, et Balti riigid paistavad eriti silma just nii-öelda majandusturistide poolest,” rääkis Regionplani teadur Jerzy Straatmeijer. “Suur osa Baltikumi elanikest võtab tihti ette reisi teise riiki just eesmärgil osta sealt kaupu ja muid teenuseid.”

Straatmeijer kirjeldab majandusturiste inimestena, kes sooritavad ostu mõnes muus riigis vähemalt korra kvartalis. Regulaarne välismaal poodlemine on eriti trendiks leedulaste seas – 51 protsenti leedulastest, kes sooritasid ostu piiri taga, teevad seda regulaarselt. Eestlaste seas oli sama näitaja 48 ja lätlaste seas kolme riigi võrdluses väikseim – 44 protsenti.

“Sedavõrd suur arv piiriülestest ostlejatest viitab tarbijate hinnatundlikkusele. Võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole Balti riikide inimeste sissetulek kõrge. Riigid on samas väikesed ja piirid on avatud ning see loob head eeldused piirikaubanduse õitsenguks,” ütles analüüsi autor.

Välismaal ostlemiseks eelistavad leedulased esmajärjekorras Poolat (71 protsenti) ja Lätit (51 protsenti). Lätlased eelistavad ostukohana Leedut (55 protsenti) ja Eestit (40 protsenti). Eestlased poodlevad põhiliselt Lätis (76 protsenti) ja duty-free poodides (24 protsenti).


Miljard eurot läheb kaduma

Analüüsi autorite arvutuste kohaselt on piiriüleste ostude kogumaht üle miljardi euro aastas. Konsultatsioonifirma EY esindaja Andrus Arbeiteri sõnul jääb piirikaubanduse tõttu kõige rohkem maksuraha saamata Leedul, järgnevad Eesti ja Läti.

“Suuremahulise piirikaubanduse tõttu kaotab Leedu muude kaupade ostudelt iga aasta eelarvest ligikaudu 131 miljonit eurot, kuna inimesed tasuvad käibemaksu toote eest teistes riikides. Lätis läheb piirikaubanduse tõttu eelarvest kaotsi 40 miljonit eurot aastas ja Eestis sellest pool ehk 20 miljonit,” lausus EY vanemkonsultant.

Andrus Arbeiter viitab, et üsna mitmed tooted on inimeste seisukohalt esmatarbekaubad ning seega minnakse ostma just neid. “Näiteks võib nimetada toidu, kodutarbed, kütuse ja ka alkoholi. Need tooted tekitavad aga omakorda ahelreaktsiooni, kus inimesed lähevad ostma esmatarbekaupu ja ostavad lisaks ka muid tooteid. Olgugi et nende hind märkimisväärselt ei erine, siis on nende ostmine ühest kohast inimeste jaoks mugavam.”

Piirikaubandusest tulenevate negatiivsete efektide vähendamiseks soovitab Arbeiter kohandada riikide rahanduspoliitikat esmatarbekaupade suhtes, et naaberriiki ostlema minek ei tunduks nii ahvatlev.

Uuringust

Piirikaubanduse uuringu viisid läbi Hollandis baseeruv Regionplan Policy Research instituut ning Baltikumi – ja ka globaalne – juhtiv konsultatsioonifirma EY. Uuringu eesmärgiks oli analüüsida ostuharjumusi ja naaberriikides poodlemise sagedust Balti riikide elanike seas. Analüüs toetus uuringufirma UAB “Sprinter turimai” küsitlusele, mis viidi läbi kolmes Eestis, Lätis ja Leedus. Kokku küsitleti 2017. aastal läbiviidud uuringu raames 3019 üle 18-aastast inimest. Igast riigist kaasati ligikaudu 1000 vastajat.

Osale arutelus

  • bestsales.ee

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

COMPENSA LIFE otsib PIIRKONNA MÜÜGIJUHTI

Compensa Life Vienna Insurance Group SE

31. august 2018

Teabevara