Uus trend tarbimislaenudes jätab pangad kõrvale

Eraisikute hoiuste maht suureneb, kuigi hoiuseintressid on madalad. Samal ajal on turul populaarsust kogumas uus, valdavalt internetipõhine, laenamise viis, kus potentsiaalne laenu soovija viiakse kokku laenu pakkujaga.

Eelmise aasta lõpus avaldas Euromonitor International Gina Westbrooki ülevaate globaalsetest tarbimistrendidest järgmiseks viieks aastaks. Üks osa erinevatel tarbijauuringutel põhinevast ülevaatest käsitleb muutunud suhtumist tarbimisse krediidi toel, eriti krediitkaartide kasutamisse. Samas on turu uueks trendiks „peer-to-peer” (P2P) laenud: interneti vahendusel viiakse potentsiaalsed laenajad kokku laenu pakkujaga, sealhulgas eraisikutega.

Krediitkaartide populaarsus väheneb

Perioodil 2007-2012 tõusis ülemaailme krediitkaardivõlg vaid 1%. Majanduslangusel oli laastav mõju isiklike krediitkaartide turule, kus ringluses olevate kaartide arv suurenes 2007 kuni 2012 ülemaailmselt vaid 13%. „Krediitkaartide kasutamise buum toimus näiteks Hiinas, kus 80-90-ndatel sündinud generatsioon on avatum krediitkaardiga laenamisele ja peavad seda trendikaks maksmisviisiks,” toob Westbrook näite. Euromonitor Internationali ülevaates rõhutatakse, et majanduslanguse algusest on arenenud turgude tarbijad teinud prioriteediks oma võimaluste piires elamise ning krediiti kasutatakse vaid suuremate ja konkreetsete ostude puhul. „Tarbijad on keskendunud eksisteerivate kohustuste täitmisele. Uut krediiti käsitletakse vastutustundlikumalt, kasutatakse olemasolevaid krediitkaarte või minnakse üle deebetkaartidele, et oma kulutusi piirata,” toob Westbrook välja olulise muutuse tarbijate käitumises.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas nõustub selle väitega. „Väikekrediidi võimaluste kasutajad on muutunud oluliselt vastutustundlikumaks ja konservatiivsemaks laenude võtmisel,“ kirjeldab ta olukorda Eestis. Niisama, igaks juhuks, laene ei võeta. Väikelaenude kasutamisel on kliendid huvitatud kasutatud krediidilimiidi kiirest ja kindla graafiku alusel tagasimaksmisest. „Kindlasti mängib rolli ka fakt, et väga paljud eraisikud omavad juba kogemusi väikelaenude ja krediitkaartidega ja teavad, millist maksekoormust ka väikelaen tegelikult tekitab,“ viitab Messimas turu teadlikkusele. Credit24 Baltimaade tegevjuhi Rain Sepp näeb samuti muutust laenuklientide käitumises. „Suure hurraaga ja tagajärgedele mõtlemata laenamine on muutunud ja asendunud põhjalikumalt kaalutletud otsustega. Inimesed on teadlikumad, samuti on ettevõtjad teinud ise  paremat teavitustööd,” leiab ta.

Oste tehakse säästudest, mitte laenurahast

Ülemaailmsed uuringud, millele põhinevad Westbrooki prognoosid, näitavad, et suhtumine kokkuhoidu ja kulutamisesse erineb riigiti palju. Näiteks Hiinas ja Indias on tavaks säästa suur osa sissetulekust (vastavalt 39% ja 30% 2011. aastal), samal ajal USA ja UK tarbijad säästavad vastavalt vaid 3% ja 2% sissetulekust. „Laenamise vähenemine on majanduslanguse algusest käinud käsikäes säästude suurenemise trendiga ning näitab nii tarbija- kui pankade poolset ettevaatlikkust,” toob Westbrook välja teise olulise muutuse. Messimas kinnitab, et seda võib tõepoolest täheldada „Ka Eestis eraisikute säästud kasvavad. Kui varem oli väikekrediit esmaseks kiireks võimaluseks ajutiselt suuremate kulude katmisel, siis nüüd hoitakse järjest rohkem selle jaoks varuks mingit osa sissetulekust – rahapuhvrit,“ kirjeldab ta. Sepp seevastu rõhutab, et majanduse taastumisega väheneb tööpuuduse määr, taastub tarbija kindlustunne, kasvab tarbimine ning sellega ühes kasvab ka tarbimislaenude ja krediiditoodete müük. „Credit24 jaoks on majanduslanguseaegsest madalseisust turg tänaseks taastunud üle kahe korra ning näitab selgelt tõusutrendi ka järgmiseks aastaks. See kinnitab ka majanduse hea käekäigu ja krediiditoodete tarbimise korrelatsiooni,” prognoosib ta pigem kasvavat laenuturgu. Ka Sepa hinnangul on majanduslangusega kaasnenud positiivseks kõrvalnähuks säästmisharjumuse tekkimine: „Inimesed vaatasid üle oma igapäevakulutused ja oma eelarved ning hakkasid mõtlema ka võimaliku raha säästmise peale. Loodetavasti säilib see käitumistrend ka tulevikus, võimaldades krediiditoodeteid kasutades tarbijatel oma elu paindlikumalt korraldada.”

Palgapäevalaenud tule all

„Peavoolu krediiditoodete raskema kättesaadavuse juures suundusid tarbijad ebatraditsioonilisemate toodete juurde nagu seda on lühiajalised nn palgapäevalaenud,” kirjeldab Westbrook. Tema sõnul on palgapäevalaenud tule all Ühendkuningriikides, kus laenuandjad kasseerivad aastaseid intresse kuni 4000% juures. „See on põhjustanud olukorra, kus paljud haavatavamad noored inimesed on lukustunud tõsisesse võlatsüklisse, võttes lõpuks mitmeid kordi laenu,” toob ta välja sellist tüüpi laenude laastava mõju.

Eestis on siin analoogseks tooteks kiir- ja SMS-laenud. Messimase hinnangul on kiirlaene kasutanud või kasutab ca 10% täisealistest eestimaalastest „Tänu aktiivsele teavitustööle, sh meedia poolt, on kiirlaenudesse suhtumine ja teadlikkus selle lahenduse osas siiski oluliselt paranenud - saadakse järjest paremini aru, et tegemist on väga kuluka ja vaid lühiajaliselt rahaprobleemidele leevendust pakkuva võimalusega,“ kommenteerib Messimas.Sepp rõhutab, et palgapäevalaenude, väikelaenude, tarbimislaenude, kiirlaenude, jt sarnaste finantstoodete  olemus on pakkuda tarbijale alternatiivseid lahedusi. „Eelkõige on see võimalus neile klientidele, keda siiani on pangad pidanud mitte kasumlikuks ehk eiranud.” Tema sõnul on Credit24 mentaliteet selgesti suunatud  võimalikult paindlike alternatiivide pakkumisele, et klient saaks oma finantsolukorra lahendada.

Uus trend: peer-to-peer laenud

Euromonitor International ülevaates tuuakse välja uus väikelaenude trend. „Peer-to-peer” (P2P) hõlmab laenamist sõpradelt, perekonnalt ja internetipõhistelt  kiirlaenu andjatelt. See annab tarbijatele võimaluse saada laenu ka siis, kui formaalsed institutsioonid on sellest ära öelnud ning jõukamad tarbijad saavad suuremat intressi kui madalseisus oleval turul raha hoiustades

„P2P laenamine muutus eriti populaarseks Hiinas, pärast pankade poolset krediidi piiramist 2010. aastal. Nüüdseks eksisteerib üle 2000 P2P veebilehe ning laenusummad on kasvanud kolmesajakordseks, rapoteeritult 6 miljardini,“ kirjeldab Westbrook. „P2P on oma sisult väga huvitav lahendus,” tõdeb Sepp, „Siinkohal on suureks väljakutseks investori või laenuandja raha ja tootluse kaitse, kuid tegemist on  kindlasti tulevikus jõudsalt areneva nö. avatud mudeliga, kus laenu andmisega tulu teenimine ei ole ainult kitsa ringi eksklusiivne võimalus, vaid igale inimesele avatud.”