Kristiina Saare soovitab: „The Barber of Siberia“ – tunne vene hinge!
Äripartneri kultuurilist tausta tundes on võimalik murda huumoriga jääd ja olla see, kes jala ukse vahele saab. Iseäranis kasulik on tunda Eestis vene hinge. Oma teadmisi jagab ISIC rahvusvaheliste kaartide müügi ja klienditoega tegelev Kristiina Saare seekordses Bestsales ja Kosmos IMAX filmisoovituses „The Barber of Siberia“.
Film Siberi habemeajajast on minu kauaaegne lemmik ja soovitan seda alati lahkesti kõigile, kes tahavad aru saada vene inimestest ja keda ei kohuta ära 3-tunnine filmimaraton natuke teistmoodi huumori ja traagilisusega kui tavapärases Hollywoodi kassahitis. Ehkki Hollywoodi saab ka ja seda filmi peategelase Julia Ormondi näol.
Lugu algab 1885. aasta Venemaal, kuhu ameeriklane Jane (Julia Ormond) üheks äritehinguks saabub. Loomulikult ta ka armub seal, hullutab nii mõnedki mehed enda ümber ja Venemaaga jääb teda siduma muugi peale äri. Kui traagiliseks võib kujuneda aga lugu paari vene mehe murtud südamest, ei oleks osanud Jane aga uneski näha. Film näitab hästi kui lihtne on Venemaal mõnda Siberi vangilaagrisse sattuda – kahjuks miski, millest loeme päevauudistest veel ka pea poolteist sajandit hiljem.
Kultuuride mõistmine
Mul on Siberis sündinud ja Eestisse elama tulnud ema ning eestlasest isa. Olen üles kasvanud kakskeelses ja kahekultuurilises peres ning mõistan nii eesti kui vene inimesi – kes, olgem ausad, on ikka üsnagi erinevad. Oskus mõista erinevaid kultuure on tulnud aga kõvasti kasuks: olgu selleks siis hakkamasaamine töö- või eraelus. Oleks ka Jane Venemaale saabudes natukene rohkem teadnud, oleks temast saanud poole õnnelikum naine – aga film muutunuks siis muidugi liiga roosamannaks.
Film jagab nii varjatult kui ka otse häid nippe vene inimestega suhtlemisel ja vajalikus ettevaatlikkuses äritehingute sõlmimisel. Olulise faktina tõdetakse selles, et Venemaal Sa võid petta ja varastada, aga kui Sa oled andnud oma sõna, siis see on olulisem kui ükskõik milline templiga paber. Ja hooletult öeldud sõnad võivad viia verevalamiseni.
Tõeline äratundmisrõõm
Teisalt on filmis valdav vene kultuurile omane kaunis poeetilisus. Lugu jutustatakse küll läbi võõramaalase pilgu, aga kõik näited on toodud ikkagi läbi vene kultuuri ja ajaloo. Korralikku kaalu annavad kindlasti ka vene režissöör Nikita Mikhalkov, vene näitlejad ja filmis kasutatav kakskeelsus: venelased räägivad omavahel ikka vene ja ameeriklased inglise keeles. Ning samas ei ole see ka liiga vene film: vene filmid on tihti lõputud, väga poeetilised ja venitatud – ameeriklased on osanud filmi tegemisel ilmselt ka omalt poolt paar head vihjet anda. Eks siit lööb välja ka minu enda kahekultuursus, miks mulle just see film meeldib. Sellest leian ühe äratundmisrõõmu teise järel!
Kasulikud nipid
Nagu antud filmistki johtub, tasub igal ühel venelastega suhtlemisel ja sealhulgas äri tehes kõrva taha panna, et nad on kõvasti temperamentsemad, jutukamad ja elavad oma emotsioone rohkem välja kui ameeriklased, ja veel enam kui eestlased. Väga tavaline ongi see, et kui lähed Venemaal rongiga reisima, leiab Sinu läheduses istuv kohalik, et on täiesti kohane jutustada Sulle kogu oma elulugu ka kõikide piinlike detailideni välja. Venelane samal ajal ei mõista, miks eestlane kogu oma elulugu ära ei räägi – ja seda ka väljaspool pikka rongisõitu. Venelased ei saa ka sageli aru, miks eestlane on nõnda aeglane ja pikaldane, vajab aega, et otsuseid teha ja mingi asjaga valmis saada. Samal ajal panevad eestlastel pead pööritama üliaktiivsed venelased, kes räägivad kiiresti ja on nende jaoks tihti liiga emotsionaalsed. Teisalt on eestlased enamasti jällegi põhjalikumad kui venelased. Ka venelaste väga levinud ütlus on: „Tahtsime, et tuleks parem, aga tuli välja nagu alati!“ Samas puudub venelastel pinnapealne keepsmiling, ja olgugi, et mõne otsuse võib vastu võtta rutakalt, suhtutakse asjadesse tegelikult täie hingega. Siinkohal on kindlasti venelased eestlastega sarnasemad kui ameeriklastega.
Hea huumor
Oma töös suhtlen igapäevaselt paljude klientidega, kes kõik on küll Eesti inimesed, ent kelle seas on nii eesti- kui venekeelseid kodanikke. Väga hea on teada mõlemate rahvuste taustu – ja olgem ausad, rahvuse loob ikkagi kultuur, sealhulgas raamatud ja meediakanalid, mida tarbime. On asju, mis suhtlusel näiteks vene klientidega on aktsepteeritavad ja mis eestlastele ei ole, ning ka vastupidi. Hea on teada, mis olukorras klient mind mõistab kui ütlen välja mingi nalja või väljendi – ja huumor on hea, tõeline jäämurdja ju ka igas müügivestluses. Aga taaskord ka huumorit tuleb tunda: venelastega ei maksa nalja visata näiteks poliitika üle. Eestis edukat äri tehes on igal juhul mõistlik vene inimest paremini tunda!
Kristiina Saare on MTÜ Eesti Üliõpilaskondade Liidu klienditoe- ja müügispetsialist, kes tegeleb ISIC rahvusvaheliste õpilas- ja üliõpilaspiletite müügi ja klientide nõustamisega. Rohkem infot leiad SIIT
Bestsales.ee toetajad:
