Best Sales • 8 august 2019
Jaga lugu:

SUUR ÜLEVAADE: stress, depressioon ja ärevushäired töökeskkonnas

Tööinspektsiooni praktikast võib tuua näiteid Eesti ettevõtetes esinevatest psühhosotsiaalsetest ohtudest. Näiteks on juhtumeid, kus tööandja arvestab töötajate tualetis käimised tööajast maha, alavääristab töötajat klientide ees, kontrollib kaamerast töötaja tegevust ja kritiseerib pahatahtlikult töö tegemist.

Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas.  

Eestis on enim levinud vaimse tervise riskideks töökeskkonnas probleemsed kliendid (69,9%), ajaline surve (49,2%), pikk või ebaregulaarne tööaeg (22,6%) ja hirm kaotada töö (26%).

Töötajate vaimse tervise häired on Eestis teisel kohal töövõime vähenemise põhjustest. Vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud on Eestis hinnanguliselt 572 miljonit eurot aastas ning see summa võib juba lähitulevikus kasvada.

Üheks sagedasemaks töökeskkonnas tekkivaks vaimse tervise häireks on aga stress, mida põhjustavad ülemäärane töökoormus ja töötempo, ebaselged ülesanded ja pidevad muutused, töö iseloom, töökeskkond ning suhted kolleegide ja juhtidega.

„Sageli peetakse psühhosotsiaalseid ohutegureid nii-öelda pehmeteks teemadeks ja need on teiste riskide kõrval töökeskkonnas maandamata. Maandamata stressorite tagajärjeks võivad olla aga konfliktid, motivatsiooni langus ja töölt puudumine, mis võib omakorda lõppeda töölt lahkumisega. See kõik mõjutab otseselt ettevõtte või organisatsiooni käekäiku ning inimese töö- ja eraelu,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik ja lisas: „töötajad puutuvad pidevalt kokku intellektuaalseid ja psühholoogilisi väljakutseid esitavate olukordadega, mistõttu on psühholoogiline ja sotsiaalne töökeskkond arenenud riikides üks olulisemaid tööohutusega seotud teemasid.“

Euroopas on enim levinud vaimse tervise riskideks töökeskkonnas probleemsed kliendid (ettevõtetest EL-s 57,4%, Eestis 69,9%), ajaline surve (EL-s 42,5% ja Eestis 49,2%), pikk või ebaregulaarne tööaega (EL-s 22,7% ja Eestis 22,6%) ja hirm kaotada töö (EL-s 15,6% ja Eestis 26%).

Töökeskkonna vaimset tervist mõjutavateks ohtudeks võivad olla ka:

- liiga suur (või ka liiga väike) töökoormus;

- ebamõistlikud tähtajad;

- segaselt püstitatud tööülesanded ja ebaselged juhtimisliinid;

- kui hästi tehtud tööd ei tunnustata;

- kui puudub võimalus kaebusi esitada;

- palju vastutust, kuid vähe kontrolli või otsustusvabadust;

- mittetoetavad või koostööle mittealtid ülemused, alluvad või kaastöötajad;

- kontrolli puudumine oma töö tulemuse üle;

- ebakindlus töö, oma positsiooni suhtes;

- east, soost, rassist, rahvusest või religioonist tulenevad eelarvamused ja sellest tulenev ebavõrdne kohtlemine, diskrimineerimine ja ahistamine;

- vägivalla, hirmutamise või kiusamise võimalikkus;

- ebameeldiv või ohtlik füüsiline töökeskkond;

- võimaluse puudumine oma annete ja võimete rakendamiseks;

- võimalus, et väike viga või tähelepanu hajumine võivad viia oluliste negatiivsete tagajärgedeni.

Tööinspektsiooni praktikast võib tuua samuti erinevaid näiteid Eesti ettevõtetes esinevatest psühhosotsiaalsetest ohtudest. Näiteks on juhtumeid, kus tööandja arvestab töötajate tualetis käimised tööajast maha või võimaldab tualetis käia vaid lõunapausi ajal; alavääristab töötajat klientide ees; kontrollib kaamerast töötaja tegevust ja kritiseerib pahatahtlikult töö tegemist; viivitab tahtlikult töövõimetuslehtede kinnitamisega jms.

Mis on depressioon, läbipõlemine ja ärevushäire?

Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab meeleolu alanemine, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Depressiooniga kaasneb sageli vähenenud aktiivsus ja kiire väsimine ka pärast väikest pingutust, samuti tähelepanu alanemine, alanenud enesehinnang ja eneseusaldus, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, häiritud uni ja isu alanemine. Samuti on iseloomulik enesekahjustuse- või suitsiidimõtted, raskematel juhtudel ka teod – depressioon on lõpule viidud enesetappude puhul kõige sagedasem diagnoos.

Kerged depressiooni sümptomid on inimese jaoks tavaliselt ebameeldivad, tekitades mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises. Mõõduka depressiooniga isikul on harilikult märgatavaid raskusi sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses. Depressioon võib esineda nii ühekordse episoodina, kuid võib ka olla korduv. Depressiooni diagnoosimiseks on vajalik episoodi(de) kestus(ed) vähemalt kaks nädalat.

Tööelus võib depressioon avalduda keskendumisprobleemidena ja kergesti ärrituvusena, mistõttu kaasneb depressiooniga presenteeism: depressiooniga töötajal võib puududa töötahe ja energia tööülesannete täitmiseks, sh näiteks sotsiaalse komponendiga tööülesannete täitmiseks; nõrgeneda võib emotsionaalne side tööga seotud eesmärkide ja tegevustega, seda ka olukorras, kus inimene jätkuvalt väärtustab oma tööd. Raske depressiooni puhul on väga ebatõenäoline, et isik on suuteline jätkama sotsiaalset või tööalast tegevust – kui, siis väga osaliselt või piiratud ulatuses. Kerget depressiooni saab tõhusalt ravida kas ravimite või psühhoteraapiaga (nt kognitiiv-käitumisteraapia, psühhodünaamiline teraapia, paariteraapia).

Läbipõlemissündroomi (läbipõlemist) iseloomustab seisund, mis tekib, kui ei saavutata ihaldatud eesmärke või suhteid. Läbipõlemisega kaasneb motivatsiooni kadumine. Läbipõlemissündroom avaldub emotsionaalses kurnatuses, vähenenud jõudluses ja meeleolus. Läbipõlemissündroomi avaldumise suuremat tõenäosust seostatakse teatud erialadega, eelkõige inimestega töötamist nõudvate erialadega nagu klienditeenindus.

Läbipõlemissündroomi iseloomustavad peamiselt kolm sümptomite kompleksi:

1) kurnatus – inimene tunneb end emotsionaalselt tühjana, ei saa enam tööga hakkama, on pidevalt väsinud, tunnetab energiapuudust. Kurnatusega võivad kaasneda mitmesugused valusündroomid, seedetraktivaevused jms;

2) võõrdumine – pettumine oma töös, pidades seda enesele laastavaks. Võõrandumisega võib kaasneda küünilisus oma töökoha ja kolleegide suhtes;

3) vähenenud töö- ja tegutsemisvõime, mis põhjustavad raskusi keskendumises ja toovad kaasa loomingulisuse puudumise.

Kõige sagedasem vaimse tervise häirete grupp on ärevushäired. Ärevushäired on levinuimad psüühikahäired kogu maailmas. Ärevushäire diagnoosi kõrval esineb enam kui pooltel inimestel lisaks ka mõni muu psüühika- ja käitumishäire, depressioon või sõltuvushäire. Sageli esineb samaaegselt mitu ärevushäiret. Igapäevaelus tekib tihti olukordi, kus on mõistlik tunda teatavat ärevust, kuid ärevusest saab ärevushäire siis, kui see hakkab igapäevaelu häirima.

Ärevushäirega kaasnev ärevus on väga tugev või kestab kaua – see võib kesta mitmeid kuid ega vaibu pärast pingelise olukorra möödumist. See võib viia foobiateni, mis segavad inimese elu tavaolukordi, kuna neid tõlgendatakse selles seisundis ohtlikumana kui need tegelikult on.

Ärevushäireid põhjustavad pidevat ja pikaajalist ärevust ja hirmu, millega kaasnevad sageli käitumuslikud (nt ärevust põhjustavate olukordade vältimine), emotsionaalsed (nt intensiivse hirmu või paanika hood, ärritatavus, madal stressitaluvus), kognitiivsed (nt muretsemine tajutud tulevikuohtude pärast, halvenenud kontsentratsioonivõime ja mälu) ja füüsilised sümptomid (nt lihaspinge, uimasus, higistamine, väsimus), mis põhjustavad kroonilist stressi ja/või funktsionaalseid probleeme.

Mitmed ärevushäire vormid võivad avaldada negatiivset mõju tööelule juba seeläbi, et inimene ei pruugi jõuda ärevuse tõttu kodust tööle. Töötamise korral võivad vajalikud olla ärevust põhjustavate riskitegurite maandamine ja tööülesannete kohandamine, töötamist soodustavad tööülesannete stabiilsus, stressorite maandatus, tugiisik töökohal ning paindlikkus tööülesannete täitmisel, et aidata leevendada võimalikest tagasilöökidest tulenevat mõju.

Sotsiaalministeeriumis koostatud värske analüüs on leitav SIIT

Teemat arutatakse ka arvamusfestivalil laupäeval Tuleviku töö alal.

Jaga lugu:
BESTSALES UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad bestsales uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestsales.ee toetajad:

Aira Tammemäe
Aira TammemäeBestsales.ee toimetajaTel: +372 502 5548aira@bestsales.ee
Kaspar Kitsing
Kaspar KitsingReklaamimüügi projektijuhtTel: +372 569 549 79kaspar.kitsing@aripaev.ee
Maarit Eerme
Maarit EermeBestsales.ee juhtTel: 51 44 884maarit.eerme@aripaev.ee