Hea juht suudab erinevad põlvkonnad ühe katuse all hästi toimima panna

Mida ootab tööandjalt noorem, alles tööturul alustav põlvkond, aga ka iseteadlikum ja eesmärgipõhisemad vanemaealised töötajaskond ning kuidas nad üksteist meeskonnana täiustavad? Neile annab vastused Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.

Kristina Judina  

Tänasel tööturul räägitakse aina enam noortest ja proovitakse ühe pingsamalt leida vastuseid, kuidas nendega kohanduda. Loomulikult ongi see meie tuleviku tööjõuturu peamine sihtrühm, kuid samamoodi tuleb tähelepanu pöörata ka neile, kes nii vanuse kui ka kogemuse poolest on täna staažikamad tegijad. Need kaks põlvkonda töötavad ju päevast päeva õlg õla kõrval, esindades erinevad vaatenurki ja ideid, mis rikastavad ja annavad kokku väga hea tulemuse. Sellega aga peab juht suutma üles leida mõlema tugevused, osates kohanduda mõlema ootuste ja soovidega.

Tänane põlvkond on kärsitu

Ootused tööandjale on kõigil, pigem erineb nende väljendamise viisid ja see, kui kiiresti midagi soovitakse. Kokkuvõttes tahavad ju kõik teha head tööd, mis oleks põnev ja motiveeriv. Üks peamisi erinevusi tänaste noorte ja vanemaealiste vahel ongi tegelikult see, et alustav tööjõud on püsimatum ja januneb kiiremate muutuste ja uudsuse järele. Näen ka oma kogemuse pealt, et Elisa noorem põlvkond on kärsitu - nad tahavad proovida uusi asju, omandada oskusi ja katsetada. Neile on oluline pidev tempo ja liikumises olemine. See, mis oli uus ja põnev kolm kuud tagasi, ei pruugi olla seda enam täna. Tahetakse kohe astuda järgmine samm.

Sellevõrra on aga nooremad julgemad ja otsekohesemad oma ootusi väljendama ja end kuuldavaks tegema. See omakorda on väga hea tagasiside ja peegel ettevõttele, hindamaks, kuidas asju tehakse ja mida saab teha paremini. Nad on tihti väga altid julgelt välja ütlema, kui mingid pikalt kasutusel olnud protsessid või kokkulepped on ajale jalgu jäänud. Neid ei kõneta see, et „aga nii on alati tehtud“.

Kaalutlev ja püsivust otsiv vanem põlvkond

Samal ajal on aga vanemad olijad kaalutlevamad ja vajavad vahel julgustust. See ei ole kindlasti aga kuidagi nõrkus. Nende ootused tööandjale on lihtsalt teistsugused ja (elu)kogemus määrab paljuski ka seda, kuidas võetakse vastu mingeid otsuseid või kui julgelt asutakse vastu muutustele. Kui noori peab tihti nende tegevustes pidurdama, siis vanem põlvkond oskab oma piire ja võimalusi tunnetada, olles oma järjepidevuse ja kaine mõistusega noortele kindlasti eeskujuks. Üksteiselt on õppida mõlemal põlvkonnal ja minu kogemus näitab, et olenemata sellest, kas tiimis on 24- või 65-aastased, siis nende ideed on ühteviisi head ning rikastavad teineteist.

Väljakutse juhile

Tööandjale tähendab see kõik aga, et peab olema kogu aeg valmis mõlema põlvkonna ootustega kaasa minema, leidma tasakaalu ning ka pidevalt kraadima temperatuuri, mis tiimis valitseb. See tähendab ka juhi puhul pidevat võimaluste loomist, vastuvõtlikkust uuendustele ja kohanemisvõimet. Kuskil juhtimisõpikus ei ole ühest vastust sellele, kuidas juhtida millennialeid või beebibuumereid, rääkimata sellest, kuidas teha seda tänases kiirelt muutuvas ühiskonnas. See tähendab kogu tiimina iga päev õppimist ja arenemist. Ennekõike aga ka juht ise peab olema valmis enda käitumisega eeskuju andma.

Seega juhid, rohkem naeratamist ja sära! Olen alati seda meelt, et ka juht ise peab uskuma ja tulihingeliselt fännama oma tööd, oma inimesi seeläbi innustades.

Kommentaar: 80% tiimi töökorraldusest on tulnud läbi ettepanekute

Heli Missik, Elisa kirja- ja sisestustööde tiimi juht

Kogemus näitab, et ühteviisi vajavad tuge vanuse mõttes nii nooremad kui ka vanemad töötajad. Siin erinevusi ei ole. Juhi roll on tunnetada, milline see vajadus on. Kõiki ühtemoodi juhtida ei saa. Minu kogemuse näitel vajavad noored tihti rohkem abi just enesejuhtimise ja emotsioonidega hakkama saamisega. Juhina on minu roll neid kuulata ja anda nõu, kuidas olla enesekindlam, oma tundeid juhtida – kuidas teha nii, et päev oleks korda läinud. Üha enam tähtsustab tööturul esimesi samme tegev põlvkond töö tähenduslikkust ja seda ja milline on nende panuse tähtsus. Neid paelub tihti küsimus, „mis on see, mille nimel me koos pingutame ja kuidas saan mina sellele kaasa aidata?“. Kui nooremad haaravad tihti spontaansemalt kinni uutest võimalustest, vajavad staažikamad töötegijad muutustega kohanemiseks aega – olgu selleks kasvõi mõne uue programmi või platvormi kasutusele võtt, näiteks tavapäraste e-kirjade asemele klientidele Facebooki chat’i akna kaudu vastamine. See on aga igati loomulik ja möödudes saavad väljakutsed seljatatud ja vilumus tuleb kiiresti.

Kui tiimis on erineva kogemuse ja vanusega inimesi, ei tähenda see, et meeskonnas oleks keeruline leida ühist keelt, justkui räägitakse üksteisega vaheldumisi hiina ja eesti keelt. Kindlasti ei tohiks juht peale suruda üht või teist arvamust, määrates, mis kellelgi võiks meeldida. Enda kogemuse näitel võin öelda, suur hulk, pea 80% tööga ja tiimiga seotud ettepanekutest on tulnud töötajailt endilt. See tähendab, et nemad saavad rääkida väga suurel määral kaasa selles, millised on tööga seotud kokkulepped, kuni selleni välja, milliseid motivatsiooniüritusi korraldatakse. Kõiki kaasates oleme leidnud alati kattuvad huvid, näiteks ühise reisisihtkoha või mõne heategevusliku koostegemise näol. Ühtses tiimis, kus kõigil on võimalus kaasa rääkida, on seda lihtne saavutada.

Jaga lugu:
BESTSALES UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad bestsales uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestsales.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeBestsales.ee juhtTel: +372 51 44 884
Aira Tammemäe
Aira TammemäeBestsales.ee üritusedTel: +372 502 5548
Äripäeva reklaamiosakond
Äripäeva reklaamiosakondTel: 6670 0111