Jaano Inno • 16 aprill 2020

Isejuhtimine praktikas

Nagu enamus maailmast ei ole must-valge ja rangete piiridega, nii pole seda ka organisatsiooni juhtimissüsteem. Seega ei pea arvama, et isejuhtimine tuleb koheselt kasutusele võtta täies ulatuses. Samuti ei ole isejuhtimine „üks-suurus-sobib-kõigile“. Sa pead otsima ja katsetama ning arvestama, et Isejuhtimise üks omadusi on see, et see ei saa iialgi päris valmis, kirjutab Jaano Inno.

Foto: Andrew Neel on Unsplash

Isejuhtimine ei ole reeglitevaba anarhia, kus kõik teevad seda, mis parasjagu pähe tuleb ning ei hooli sellest, kes ja mis nende ümber on. Isejuhtimine ei ole kaos, aga see ei juhtu iseenesest! Aga millest lähtuda ja kuidas alustada?

Määratle rollid

Isejuhtimise üks alustest on rollide ja vastutuse selgus. Rolli kirjeldamine algab selle rolli missioonist – mis on selle rolli olemasolu põhjendus selles organisatsioonis? Miks seda rolli organisatsiooni missiooni täitmisel vaja on – kuidas ja millist väärtust see roll peab täitma. Kui see on selge, on lihtne ka teiste rollide täitjatel seda rolli aktsepteerida, näiteks jagada talle tulu. Jah, holistilises organisatsioonis võiks toimida omal moel läbipaistev turumajanduslik palga määramine – mis hinnaga selle rolli täitmist on nõus teised ostma ja kas selle hinna eest leidub sobiv täitja. Kui rolli missioon on ebaselge, on põhjust kahtlustada, kas seda rolli üldse sellisel kujul vaja on.

Teiseks on rollil oma haldusala (eng: domain). See määrab tegevused, mille osas ja millised on selle rolli kandja õigused ja vastutused. Sisuliselt peaks rollil olema enda haldusalal täielikud õigused, kuid tark inimene küsib ka teiste käest nõu ja tal on kindlasti teavitamise kohustus (läbipaistvuse põhimõte). Vastutused saab jagada kolmele tasemele:

Accountability – üks inimene, kes jälgib kogu protsessi ja on selle eest tervikuna vastutav (võrreldav projektijuhiga)

Responsibility – iga töötaja vastab (reageerib) teatud ootustele ja ülesannetele toetades seega meeskonna õnnestumist

Authority – lõpliku otsustuse langetaja

Rolli missiooni täpsustavad tema vastutusvaldkonnad (eng: accountabilities). Kui tavaliselt kipuvad töölepingu osaks olevad ametikirjeldused olema väga pikad ja kirjeldavad peamiselt tegevusi, siis isejuhtiv kultuur väldib sellist ülejuhtimist (tegevuste ette kirjutamist) ning keskendub tulemustele. Üks roll kirjeldatakse ära 3-5 vastutusvaldkonnaga (kui on rohkem, siis tasub mõelda, kas rolli saaks poolitada), millel on selged (mõõdetavad) oodatud tulemused. Nii ei värba ma näiteks müügimeest tegema seda-ja-seda-ja-seda, vaid tooma aastas 100 tehingut väärtuses 100 000 €. Seda loomulikult enda rolli haldusalast ja kogu organisatsiooni reeglitest (sh väärtustest) lähtuvalt. Lühike ja konkreetne!

Selguse huvides mainin, et ühel inimesel võib olla mitu rolli. Samuti võib ühte rolli täita mitu inimest. Ja suuremates organisatsioonides võivad olla üksteist sisaldavad – meeskonnal on oma roll ja see jaguneb meeskonna liikmete rollideks. See annabki nii rollide kui eesmärkide joondatusse.

Ilma eesmärgita ei saa

Need, kes siiani on jõudnud mõttega kaasas käia ja kasvõi ainult enda rolle kirjeldada, saavad aru, et isejuhtimisel on üks väga ränga eeldus. See eeldus peab kehtima ka praegusel peale sunnitud kodukontorite perioodil. Ilma selleta asjad ei tööta. Ja see ei ole ühine virtuaalne infokeskkond ja suhtluskanal!

Rolli kirjeldamise alus on selle rolli missioon. Ja see saab lähtuda meeskonna missioonist, mis omakorda saab lähtuda ainult organisatsiooni missioonist, pikast eesmärgist (3-10 aastat) ja strateegiast. Sama on rolli vastutusvaldkondade ehk mõõdetavate tulemuseesmärkidega – need saavad lähtuda ainult organisatsiooni keskpikkadest (1-3 aastat) ja perioodi (kvartal) eesmärkidest. Kui organisatsiooni tervikpildis on ebaselgus, on ka kõik edaspidine ebaselge.

Rollid kujunevad kõige paremini nii, et esmalt kirjeldatakse kogu meeskonnaga (suuremas organisatsioonis juhtmeeskonnaga) ära eesmärgid ja sellele vastav põhiprotsess (võib kasutada Value Stram Mapi põhimõtteid). Kui see põhiprotsess on kirjeldatud, siis saab hakata selle komponente (need ongi vastutusvaldkonnad) rollideks grupeerima.

Reeglid

Isejuhtimise eesmärk on lihtsustamine ning tänu sellele õppimise, paindlikkuse ja kiiruse suurendamine. Isejuhtimine välistab pikad strateegiad ja juhised. Sisuliselt koosnebki kogu juhtimissüsteem kolmest komponendist: eesmärgid + rollid + reeglid.

Reeglid ehk normid määravad, kuidas me omavahel suhtleme ning millistest väärtustest lähtume.

Holistilise organisatsiooni reeglid võiks määrata kolm olulist valdkonda:

- kuidas me teeme otsuseid – nt seame eesmärke, muudame rolle jne

- kuidas me infot vahetame – tagame, et vastastikused sõltuvused ei saa takistuseks ja et õiged inimesed on õigetest asjadest teavitatud (nt kasutame rolli staatusraportit)

- kuidas me lahendame konflikte

Holistilise organisatsiooni kõige olulisem reegel on see, et kõik reeglid kehtivad kõigile ühtviisi – püütakse välistada hierarhia põhimõtet „kõik loomad on võrdsed, kuid lõvi on kõige võrdsem“.

Kuidas me lahendame konflikte

Alustasime sellest, et isejuhtiv organisatsioon ei saa kunagivalmis, vaid on pidevas muutumises. See algab eesmärkidest – organsatsioonil on paigas tema missioon ja pikk eesmärk, kuid neid vaadatakse regulaarselt üle siis, kui seatakse perioodi (kvartali) eesmärke ja tegevuskavasid. Organisatsiooni eesmärk on õppida ja toimida enda missiooni täitmisel võimalikult targalt.

Sama kehtib rollide kohta. Lähtuvalt perioodi (kvartali) eesmärkidest võivad muutuda ka rollid ja nende vastutusvaldkonnad. Iga rolli puhul on vaja vähemalt korra perioodis hinnata, kuidas see roll enda eesmärki täidab (nt tasemed: A, B, C) ning kokku leppida, mida inimene püüab enda oskustes ja tegevustes arendada, et rolli missiooni paremini täita – pidev õppimine ja areng.

Lisaks tuleb arvestada rollide vastasmõjusid. Kui rollid on kirjeldatud, siis pole mitte kõik valmis, vaid siis alles mäng algabki. Igapäevase tegevuse käigus selgub tõde, kuidas eesmärgid ja rollid tegelikult toimivad ning see pole koht, kus otsida vigu ja süüdlasi, vaid taas õppimise ja arengu võimalust.

Allikas: Juhtimisretk blogi

Jaga lugu:
BESTSALES UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad bestsales uudised igal nädalal enda postkasti.

Bestsales.ee toetajad:

Maarit Eerme
Maarit EermeBestsales.ee juhtTel: +372 51 44 884
Aira Tammemäe
Aira TammemäeBestsales.ee üritusedTel: +372 502 5548
Äripäeva reklaamiosakond
Äripäeva reklaamiosakondTel: 6670 0111