Läbipõlemine võtab tulemuspalga või isegi töökoha
Müügiinimesed on läbipõlemisele eriti haavatavad. Müügitöö kipub olema aktiivne, pingeline ja suhetepõhine, samas mõõdetavatele tulemustele orienteeritud. Üldise füüsilise ja vaimse kurnatuse seisundisse jõudmine ei sea löögi alla mitte ainult tulemustasu, vaid ka töökoha enda, kirjutab EQversity.com coach ja koolitaja Marko Lepik.
Tööalane läbipõlemine on päriselt olemas
Eestis tundub läbipõlemisest ja teistest vaimse vormi aspektidest avalikult rääkimine olevat endiselt tabu varjundiga. See käib aga enesejuhtimise oskuste puudumisel tippsooritusega käsikäes. WHO käsitleb pärast rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni RHK-11 avaldamist 2019. aastal läbipõlemist tööalase nähtusena. Koodi QD85 ei loeta haiguseks, kuid see on liigitatud terviseseisundit mõjutavaks teguriks.
Tea oma piiri
Läbipõlemisega võitlemine eeldab eneseteadlikkust. Osa müügiinimesi on natuurilt energilised, väljapoole suunatud, teevad tööd ja pidutsevad kirglikult – “work hard, play hard”. Autol või mootorrattal ringrada sõitvad juhid peavad samuti teadma, millal masinast viimast pigistada ja millal gaas maha võtta. Mitte ainult vastu seina sõitmise, vaid ka mootori kokkujooksmise vältimiseks. Eri viisid, kuidas võtta läbi käitumise muutmise n-ö pause, et oma närvisüsteemi kas ühes hetkes või ka näiteks nädalaks madalamatele pööretele tuua, kuuluvad iga 21. sajandi tippsooritaja standardvarustusse. Oma punaste pöörete sümptomeid teades peab mootorit kaitsma sama kirglikult kui mõnd lõpetatavat tehingut.
Enesejuhtimise oskused on treenitavad
USA mereväelased ei ole asjata pöördunud selliste võtete nagu mindfulness poole, mida võib eesti keeles tõlkida näiteks teadveloleku, teadvustamise või tähelepanuna. Nemadki on aru saanud, et ainult spordist pingete juhtimiseks ei piisa. Mindfulness tähistab võimet endas hetkest hetke aset leidvaid protsesse teadlikult ja hinnanguvabalt jälgida. See ei ole ainus viis emotsionaalseid oskusi arendada, kuid see on paljudele käepärane ja tõhus. Uuringutes on leitud, et lisaks isiklikele kasuteguritele – nagu võime stressi juhtida ja paremini keskenduda – toob see endaga kaasa tööalaseid hüvesid.
Algust saab teha kursuste või erajuhendaja toetusel. Samuti päris omal käel, kasutades abiks mõnd nutirakendust, nagu Headspace või Wise at Work, või selliseid raamatuid nagu Williamsi “Ärksus” või Kabat-Zinni “Sa oled alati kohal”.
Mõtteid, tundeid ja reaktsioone saab õppida vaatlema
Kuigi mindfulness’i juured peituvad iidses budistlikus psühholoogias, on see tänu lääne ülikoolide uuringutele leidnud praeguseks rakendust kliinilisest psühhoteraapiast algkoolide ja suurkorporatsioonideni ning vanglatest politsei ja sõjaväeni. Nutikamad tipp- ja müügijuhid on meeletreeningu ammu oma baasrelvastusse lülitanud. Punasesse minema sunnivad meid teadvustamata tunded, sundmõtted või tõekspidamised. Neid saab õppida märkama, et õigel ajal kiirust reguleerida.
Alustuseks aitab rääkimisestki
Eestlased ei ole vähemalt stereotüüpselt pika jutu rahvas. Küll aga pärast väikest napsu jauramise ja laulurahvas. Alkohol ja teised seaduslikud või ebaseaduslikud meeleolu reguleerimise vahendid toimivad mingi aja valuvaigistitena. Kui aga kuskilt valutab, on vaja valu kuulda, et me oskaks õiget kohta ravida. Eneseteadlikkuse esimene samm võib olla ka sõbrale, partnerile, personalitöötajale, 1 : 1 vestluse ajal ülemusele või läbi päeviku iseendale asjade sõnades väljendamine.
Frustratsioonidest ja raskustest ventileeriv rääkimine või asjade paberile kirjutamine, mis ei keskendu niivõrd lahendusele kui väljendamisele, töötavad. Kirjutamise tõhususe osas annavad üllatavat lootust ka mõned psühholoogiauuringud. Ühele sobib üks, teisele teine. Tähtis on, et endagi eest varjatud mõtted saaksid kindla vormi. Nii saab neid selgemini näha.
Läbipõlemine ei ole paratamatu
Punasesse tsooni või kaugemale jõudmine tähendab, et keegi kuskil ei märganud enda või oma töötaja pardakompuutri indikaatorlambikestele reageerida. Kui auto pidurivedelik, mootoriõli või bensiin on otsas, siis on see otsas. Nagu me teame, on parim lahendus harjutada end autot regulaarselt hooldama, et mitte riskida kriitilise piiri peal tee peale jäämisega. Müügiinimese emotsioonid on tema reaktiivlennuki indikaatorlambid – kui neid lugema õppida, avaneb potentsiaal parandada tulemusi, suhteid ja enesetunnet.
Marko Lepik räägib konverentsil „Müügijuhtimine 2020“ 16. septembril Noblessneri valukojas emotsioonidest läbirääkimistel. Saali on veel saadaval viimased 14 kohta. Registreeru kohe SIIN.
Bestsales.ee toetajad:
